Lihvitud või freesitud teo puhul keermestatud osa pikkust tuleb suurendada 25 mm kui m < 10 mm, 35 40 mm kui m = 10 ... 16 mm ja 50 mm kui m > 16 mm. Valin b1=60 mm kui z1 = 4, siis b1 (12,5+0,09z2 )m keerme tõstenurk z1 1 tan = = =0,05 2,86 ° q 20 Tiguratta jaotusläbimõõt d 2=z 2 m=94 2=188 mm , peaderingjoone läbimõõt d a 2=d 2 +2 m=188+2 2=192 mm , jalgaderingjoone läbimõõt d f 2 =d 2-2,4 m=188-2,4 2=183,2 mm , suurim läbimõõt 6m 62 d aM 2 d a 2 + =192+ =196 mm , z 1 +2 1+2 Valin d aM 2=200 mm , Hammasvöö laius b2 0,75da1 , kui z1 = 1 ... 3 ja b2 0,67da1 , kui z1 = 4, b2 0,75da1 = 0,7544 = 33 mm Valin b2 = 33 mm. Teo ringkiirus d 1 0,04 152 v 1= = =3,04 m/s 2 2
Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2,4m = 124 2,4 * 3 = 116,8 mm Hammasvöö laius b2 0,75da1, kui z1 = 1 ... 3 b2 0,75 * 36 b2 27 Valime b2 = 25 mm Mootori maksimaalne pöörlemissagedus on f = 1500 1/min = 25 1/s Teo ringkiirus = 2f = 2 * * 25 = 157,1 s-1 4 Teo libisemiskiirus Kuna , kasutame koormustegurit K=1 5. Jõudude arvutus Tiguratta pöördemomendi arvutus T = F * r = m * g * r = 350 kg * 9,81 m/s2 * 0,1 m = 343,4 Nm Tiguratta ringjõud Tiguratta radiaaljõud
b1 (11 + 0,06 z 2 ) m = (11 + 0,06 * 51) * 4 56,2 mm. Lihvitud või freesitud teo puhul keermestatud osa pikkust tuleb suurendada 25 mm kui m < 10 mm, 35 40 mm kui m = 10 ... 16 mm ja 50 mm kui m > 16 mm. Valime b1 = 85 mm kui z1 = 4, siis b1 (12,5 + 0,09 z 2 ) m keerme tõstenurk z1 1 tan = = 0,08 4,57 q 12,5 Tiguratta jaotusläbimõõt d 2 = z 2 m = 51 * 4 = 204 mm, peaderingjoone läbimõõt d a 2 = d 2 + 2m = 204 + 2 * 4 = 212 mm, jalgaderingjoone läbimõõt d f 2 = d 2 - 2,4m = 204 - 2,4 * 4 = 194,4 mm, suurim läbimõõt 6m 6*4 d aM 2 d a 2 + = 212 + = 220 mm, z1 + 2 1+ 2 valime daM2 = 220 mm, hammasvöö laius b2 0,75d a1 , kui z1 = 1...3 ja b2 0,67 d a1 , kui z1 =4, b2 0,75d a1 = 0,75 * 58 = 43,5 mm valime b2 = 42 mm. Teo ringkiirus d 0,05 * 152 v1 = 1 = 3,8 m/s 2 2 libisemiskiirus v1 3,8
Jaotusringjoone 1 2 25 2 2 88 1 = = = 50,885 2 = = = 179,114 läbimõõt 0,9826127965 0,9826127965 Peaderingjoone 1 = 1 + 2 = 50,885 + 2 2 = 54,885 2 = 2 + 2 = 179,11 + 2 2 = 183,11 läbimõõt Jalgaderingjoone 1 = 1 - 2,4 = 54,885 - 2,4 2 = 50,08 2 = 2 - 2,4 = 179,11 - 2,4 2 = 174,31 läbimõõt Hambavöö laius 1 = 2 + 3 = 41,4 + 3 = 44,4 2 = = 0,36 115 = 41,4 = 45 mm KONTROLLARVUTUS: Telgede vahe kontroll: 1 +2 50,885+179,114 229,999 = = = =115 mm
jne. Kuna hammasrataste geomeetria arvutamisel lähtutakse külglõtkuta hambumisest, on s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c. Kahe hambuva ratta peaderingjoonte vahele jäävat telgedevahelise joone lõiku nim. hambumissügavuseks h. 4.3.2. Ringjoone evolvent Ringjoone evolvendiks nim. kõveraid, mida kujundavad ringjoonel libisemata veereva puutuja kõik punktid (joon. 23). Ringjoont, millel puutuja libisemata veereb, nim. hambumise teoorias alusringjooneks. Tema raadiust tähistatakse - rb, läbimõõtu - db. Evolvendi omadused: 1
annaabi.ee 
