ESPANDRILLE ·Purjeriidest pealse ja niinest põimitud tallaga kingad LAHTISE KANNAGA ·Ilma kannaosata st tagant lahtised jalatsid, varvaste osa võib ollalahtine või kinnine ·Ka kontsakõrgus võib olla stiiliti erinev STILETTOD EHK RELVKINGAD ·Pannalkingad: kingad, millel käib üle jalaselja pannalkinnisega rihm ·Stilettod/"relv"-kingad: terava ninaosa ja kõrge tikkkontsaga naistekingad KLASSIKALISED KINGAD ·Üle kannaosa ulatuvad naistekingad. Nendel klassikalise tegumoega ja elegantsetel jalatsitel on kõrge või keskmise kõrgusega konts ning enamasti avara lõikega pealmine osa ·Neil ei ole ühtegi kinnist GHILLIE
Alguskoht : pindluupea , pindluu proksimaalne piirkond Kinnituskoht: talla all 1. Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu Funktsioon: painutab ja eemaldab pöida , tõstab selle külgmist serva JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu
tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid. Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks). Üldisi erinevusi artereist: -verevool aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks: a) arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni ja b) osa verd viivad ära eraldiseisvad (tavaliselt pindmised) veenid;
; f. a) jala dorsaalfleksioon ja jala mediaalse serva tõstmine, b) jalavõlvi hoidmine. Jala lihased. Jalatalla lihased. Keskne rühm. Mm. interossei dorsales Mm. interossei plantares Mm. Lumbricales M. quadratus plantae M. flexor digitorum brevis Keskmine (mediaalne) rühm. M. adductor hallucis M. flexor hallucis brevis M. abductor hallucis Külgmine (lateraalne) rühm. M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi brevis M. abductor digiti minimi Jalaselja lihased. M. extensor hallucis brevis M. extensor digitorum brevis Lühidalt mõnedest topograafilistest piirkondadest. Vagina musculi recti abdominis. Kõhu sirglihase tupe moodustavad kõhu külgmise rühma lihaste aponeuroosid. Tupe ülemises 2/3 osas jaotuvad aponeuroosid enam-vähem võrdselt ette ja tahapoole m. rectus abdominis`t: eespool on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos ja m. obliquus
sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni või osa verd viivad ära eraldiseisvad veenid; veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine, veenidel on väga palju variante.
Kergelt painutatud sõrmedega katsutakse randmelt nii radiaalset kui ka ulnaarset pulssi. Jalg Kubemearteri pulss. Katsutakse väljasirutatud sõrmedega keskmise jõuga 2 kuni 4 sõrmelaiuse kaugusele häbemeluu ja vaagna ühenduse alla vajutades. Põlveõndla pulss (poplitea pulss). Vajutage mõlema käega patsiendi kergelt kõverdatud põlve ümbert kinni võttes natuke kõverdatud sõrmega põlveõndlasse ja otsige pulssi. Hüpeliigese pulss. Jalaseljal, vahetult pindluu kõrval (jalaselja arter) või lateraalse pekse taga (pahkluu arter). 5. punkti juurde (kudede tihedus, turse) Sügava veenitromboosi korral muutub jäse tihedamaks ning läheb suhteliselt tursesse. Sääremarjal on tunda venitusvalu (– tekib siis, kui sääremari jalalaba suure nurga all painutades venitusse satub), mis on märk sügavast veenitromboosist. Peale eespool loetletud meetmete on perifeerse verevarustuse häireid võimalik kindlaks teha ka
annaabi.ee 
