Tallinna Ühisgümnaasium JALASEEN Referaat bioloogias SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat..................................................lk 6 Kokkuvõte.................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus......................................................lk 8 Pildid..............................................................
Sellistes kohtades paljajalu käimine suurendab nakatumise riski. Seen haigused jalgadel 2 Soodustavad need tegurid puudulik hügieen, umbsed jalanõud, liigne higistamine, organismi kaitsevõime langus, diabeet, jalgade verevarustuse häired, nt külmetavad jalad. Seen haigus jalgadel 3 Kuidas ära hoida? 1. Kanna ainult enda jalanõusid! 2. Pese jalgu hoolega! 3. Kuivata pärast pesu hoolega! Kuidas ravida? Apteegis on käsimüügis saadaval ravimid mis tõrjuvad jalaseent. sellised pihustid on kasutusel ujulates!!! Seenhaigus kätel ja küüntel Kätel: Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Käte haigestumise puhul tekib tavaliselt 3-4 sõrme vahele sügelev või kihelev, piirdunud punetav ja leemendav pindmine nahakahjustus. Küüntel: Küüneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Küünte haigestumise puhul tekib
seeneniidistiku osakesed nakatumisvõimelistena kuni 12 kuud. Seenel on hea kasvada ja areneda siis kui tal on soe ja niiske ! Jalaseenest lähemalt Jalaseene teket soodustab soe ja niiske keskkond. Jalaseene arengut soodustavad ka ebamugavad ja kitsad jalatsid, kus soojus ja niiskus panevad seenespoorid kergesti vohama. Jalgade seenhaigus on küll ravitav, kui uuringud näitavad, et 42% juhtudest kipub haigus elu jooksul siiski korduma. Jalaseent on võimalik ravida apteegis müüdis olevate geelide ja kreemidega. Kõõmaseen Kuidas tekib? Liigse hulga surnud naharakkude irdumine põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuidas ravida? Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja
ülekaalulistel proovida kaalus maha võtta, mis vähendab hõõrdumist ja higistamist. Jalaseen Jalaseen on ilmselt inimkonda vaevanud sajandeid, kuid üllatavalt on seda seisundit esmakordselt mainitud Pellizzari poolt 1888.a. Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva. Haigestumise riskifaktorid sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse) liigne higistamine (hüperhidroos) immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt) külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest
põletiku levimist. KAS NAKKAB? Et hoiduda põletiku levimisest, tuleks peale furunkuli avamist, koheselt ümbritsevat nahka puhastada ning pesta käsi. Jalaseen kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva. Haigestumise riskifaktorid: sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse) liigne higistamine (hüperhidroos) immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt)
annaabi.ee 
