Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus tähtsaks tarbekaupade tootmis ning tänu konveierite kasutusele võtuga muutus tootmine kiiremaks. Kodanikud lootsid kõik osta endale korteri, külmkapi ning auto(Ford T) ja sellega kaasnes suur rahade laenamine. Suur ülemaailme majanduskriis e. Suur depressioon (1929-1933) 1929. oktoobris New Yorkis algas majanduse järsk langus, selleks oli mitmeid põhjuseid: 1. Kaupade ületootmine(toodeti rohkem, kui osta jaksati) 2. Firmade pankrotistumine 3. Massiline tööpuudus 4. Ebamajanduslik käitumine(inimesed võtsid laene liiga kergekäeliselt) Puhkenud majanduskriis erines varasematest, sest see: · Kestis 5 aastat · Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu · Oli ülemaailmne Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus
Keskaegne inimene, armastas tublisti süüa. Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- või kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja peale rüüpamiseks kali või õlu. Leiba söödi palju. Jõukam rahvas eelistas rüübata magusaid ja vürtsitatud veine. Linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse määra. Linnas saadi põhitoidusena süüa ikka ainult seda, mida linnaümbruse külad tootsid. Mujalt jaksati kohale vedada ainult seda, mida kohapeal polnud - soola, vürtse ja maitseaineid. Sisseveetud kaupadest olid peale soola vaesemale rahvale olulised veel heeringas ja soolatursk, rikkad himustasid vürtse ja veini. Vürtse tunti ja kasutati vaat et rohkemgi kui praegu, kõige levinumad olid ingver, mitut sorti piprad, muskaat, rooma köömned, safran, kaneel, nelk. Kohapeal kasvatati lisaks aedruuti, sibulat, küüslauku, tilli, kummelit, salveid, mädarõigast.
Alguse sai pakenditehnoloogia areng. Sellele etapile oli omane: a) Klientide vähesed nõudmised b) Tarbekaupade turgude paiguts c) Toodete kättesaadavuse probleemid d) Tootmisest juhitud (väärtus)ketid e) Jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt Pikkamööda hakkas aga kliendi käitumine mõjutama jaotust. Tootmise ja tootmistehnika ei olnud eriti arenenud ja sellepärast oli vähel nõudlust rohkem, kui toota jaksati. Müügi ja tellimustega seotud info hoiti nii geograafiliselt kui ka organisatoorselt valmistoodete ja tooraine veost ja ladustamisest eraldi. Veel 1950. ja 1960. aastatel valmistati toode ühe firma sees. Tegevus oli integreeritud ühte firmasse, et kindlustada võimalikult hea tase, kuna info liikus peaasjalikult suust suhu. Tooteid transporditi oma veokitega. Laadung pandi teele alles siis, kui saadi koorem täis. Jaotus oli kaua aega kohalik. Kauplemiseks piisas
Linnades arveldati tunduvalt rohkem rahaga. Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul. Sel ajal söödi nii palju kui jaksati, lauldi tänavatel siivutuid laule ja toimusid ka näitemängud turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või vaktitel, mida veeretati läbi linna. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Fabilood (värsivormilised lühilood) pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihte ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli ka linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan". 17. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL
Oma juttudega suudab enda ümber koondada üsna suure talupoegade grupi. See grupp läheb täiesti äärmusse. Mitte ei piirdu ainult 39 iluasjade hävitamisega. Toimub ka riiete hävitamine. Tuleb loobuda ka igasugusest seksuaalsest läbikäimisest. Abielul kui sellisel pole nende meelest enam mingit mõtet. Lihahimu vastu võitlemiseks võeti end alasti ja nüpeldati nii kuis jaksati peksti iseend ja vastastikku, peaasi, et lihahimu välja läheks. Kuna sellised tüübid välja ilmusid, hakkas ka ametlik kirik asjale teise pilguga vaatama. Esimeseks karistusaluseks ongi Talima Paap, süüdistatakse rahutuste õhutamises. 1742. aastal mõistetakse süüdi, mõneks ajaks vangistatakse, 1745. aastal lastakse vabaks, selleks ajaks oli tema grupp lagunenud. Kirjanduse põhjal ca 12 000 inimest liikumisest haaratud. Lätlased on eestlastest
annaabi.ee 
