Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti suhted Malaisia ja Filipiinidega, Indoneesia astus uuesti ÜRO-sse.Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks
Liikmesriikide heaolu tagamine. 12 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Angola, Venezuela, Ecuador. 1 barrel=158,92 liitrit. 2) NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. a; peakorter Ottawas. Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk: rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, kaotada tollimaksud. Kasutada Mehhiko toorainevarusid. 3) ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loodi 1967.a; peakorter Jakartas. 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäärid) 4) EU/EL - Euroopa Liit (27 riiki) Majandusliit - laiahaardelisem kui ühisturg. Eemärk: konvergents (ühtlustumine). Lühike ajalugu: Asutati 1951.a (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust,
Üle 4,8 millioni inimese jäi ilma koduta ning ligikaudu 15 miljoni inimese elu mõjutas see maavärin. Hiina valitsus eraldas 146,5 billionit dollarit, et taastada maavärina poolt tekitatud kahju kolme aasta jooksul. 2009. aasta septembris toimus Indoneesias maavärin, mille tugevuseks oli 7,9 magnituudi. Hukkus umbes 1100 inimest ja vigastada sai ligikaudu 2000 inimest. Sajad majad said kahjustada ning maavärinat oli tunda sadade kilomeetrite kaugusel epitsentrist, näiteks Singapuris, Jakartas ja Malaisias. 2010 aastal toimus maavärin Haitil, mille tugevuseks oli 7 magnituudi. Hukkunute arvuks arvati natuke üle 200 000 inimese. Kõige rohkem sai kannatada Haiti pealinn Port-au-Prince, mis muutis linna rusuhunnikuks. Hävisid isegi parlamendihoone ja presidendipalee. Väidetavalt oli veel 52 järeltõuget, mis olid tugevamad kui 4,2 magnituudi. 2011. aasta märtsis tabas Jaapanit üks läbi aegade kõige tugevamaid maavärinaid. Maavärina tugevuseks mõõdeti 9,0 magnituudi
vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C– 34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C– 26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt. Juulist oktoobrini sajab igas kuus 30–35 mm. Juunis on sademeid 80 mm, märtsis 100
07.2008 seisuga) · Eesti on WTO liige alates 1999.a · WTO peakorter: Sveitsis , Genfis Rahvusvaheline Valuutafond IMF · Asutati 1944.a, liikmeid üle 180 riigi WTO liikmesriigid Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 2 NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon · Asutati 1994.a , kuuluvad Kanada, USA, Mehhiko · Peakorter asub Ottawas / Kanada/ ASEAN Kagu-Aasia maade assotsiatsioon · Asutati 1967.a, 11 liikmesriiki, peakorter asuba Jakartas · Eesmärk on majandusliku, kultuurilise ja Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 3 APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum · Asutati 1989.a, 21 liikmesriiki · Eesmärgid on energiamajanduse , telekommunikatsioonide ning transpordi areng MERCOSUR- Lõuna Ühisturg · Asutati 1991.a, liikmesriigid on Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 4 OPEC- naftat eksportivate riikide organisatsioon · Asutati 1960
Maalihke pärast oli kahjustAtud 48 000 km torustikke ning 53 000 km sõiduteid. 2009ndal aastal 30. Septembril toimus tabas indoneesiat maavärin. Sajad majad on said kahjustusi. Tekksi tulekahjud, sillad purunenesid ja kõikjal oli paanika, kuna veetorud olid katki ja tänavatel oli tohutu üleujutus . Maa värina epitsenter asus Sumatra saare ranniku lähedal. USA geoloogiaameti teatel oli võimsus 7,9 palli.Hoonete värisemist oli tunda ka sadade kilomeetrite kaugusel pealinnas Jakartas, kuid ka Singapuris ja Malaisias. Hukkus pea 1200 inimest. Järgneva aasta raskeim maavärin toimus Haitil, 12 jaanuaril 2010 saare lääneosas. Maavärin oli äärmiselt võimas ja vastas 32 megatonnile TNT-le 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au- Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks- 97 000 maja hävines ning 188 000 hoonet sai kahjustada.
teistesse Kagu-Aasia maadesse. Alates Bali tippkohtumisest 1976. aastal hakati keskenduma majanduslikule koostööle. ASEAN loodi 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viie riigi Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide välisministrite kohtumisel. Hiljem liitunud riigid: Brunei (7. jaanuarist 1984), Vietnam (28. juulist 1995), Laos (23. juulist 1997), Myanmar (23. juulist 1997), Kambodza (30. aprillist 1999). ASEANi peakorter asub Jakartas (Indoneesias). 2001. a leppisid ASEANi riigid ja Hiina kokku luua kümne aasta jooksul Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. See hõlmaks 2 miljardit tarbijat ning organisatsiooni SKT oleks 2000 miljardit dollarit aastas. Integratsiooni tulemusena on ASEANi liimesriigid muuhulgas sõlminud regionaalse vabakaubanduslepingu ja loodavad 2015. a. luua ASEANi regiooni vabakaubandustsooni (inglise keeles AFTA ASEAN Free Trade Area). Vaatamata viimasele, on ASEANi riigid
riikide hulgas. Rahvusvaheliselt on Indoneesial mereühendus Austraaliaga(kruiisilaevad), Timor-Lestlega, Malaisiaga(kiirlaevad) ja Singapuriga- 8kiirlaevad). Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi.Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. See on tõusnud 43%. Jakartas asub rahvusvaheline lennujaam Soekarno-Hatta on sealne peamine sõlmpunkt, kuid isegi seal on väga nõrk ohutus. Mitmete õnnetuste pärast peetaksegi Indoneesia õhutranspordi süsteemi üheks ohtlikumaks maailmas. Kõige lihtsam on lennata Finnairiga Helsingist Singapuri (öine lend, mis kestab 12- 13h). Tihti on soodsa hinna sees ka lühikese ümberistumise ajaga lend Tallinnast Helsingisse ja tagasi. Singapurist edasi lennates saab juba lennufirmade vahel valida.
annaabi.ee 
