ning Talmudile (pärimuste kogumik). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine. Seda tähistatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete reeglite järgi. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut. Sabatilauale peab alati kuuluma kala. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha –ja piimatoite. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk.
IX saj. eKr kujunesid prohvetid 587 eKr riik vallutati Nebukadnetsar II poolt VI-IV saj. eKr koostati Vana Testament Rooma numbrid M 1000. D 500. C 100. L 50. I 1. II 2. III 3. IV 4. V 5. VI 6. VII 7. VIII 8. IX 9. X 10. §19. Juutide usk ja kombed Vana Testament juutide püha raamt. 1. Juutide püha raamat, Piibli vanem osa 2. Sisaldab iisraeli rahva pärimusi, uskumusim seadusi ja õpetusi Jahvest 3. Raamat algab jutustusega sellest, kuidas jumal lõi maailma. 4. Heeabreakeelne. 5. Hiljem räägib see Jahve sõlmitud lepinugst ning iisraellastest. 6. Kirja pandud pika aja jooksul 7. Esimesed kirjapanijad Taaveti ja Saalomoni ajast, lõpliku kuju omandas raamat aga allas 150 a eKr. 8. Erinevate osade ühteliitlmist toimetasid Jeruusalemma preestirid. 9. Tänu Vanale Testamendile teame me tänapäeval juutidest ja Iisraeli rahvast väga palju
andnud sellele küsimusele mitmeid huvitavaid vastuseid." Kas Aabraham kummardas sama Jumalat kui Mooses või tundis ta teda teise nima all? Meile tänapäeval oleks see ülimalt oluline, kuid Piibel näib selles asjas veidralt ebamäärane ja annab sellele küsimusele vastukäivaid vastuseid. Judaism ütleb, et inimesed olid kummardanud Jahvet Aadama pojapoja asjast peale, kuid VI sajandil näib piibel mõista andvat, et iisraellased ei olnud Jahvest kunagi varem kuulnud, enne kui ta ilmus Moosese põlevas põõsas. Piibli järgi selgitab Jahve, et ta tõepoolest oli seesama Jumal, kes oli ka Aabrahami Jumal, otsekui oleks see üsnagi vaieldav."1 Siiski võib eeldada, et Iisraeli kolm partiarhi Aabraham, tema poeg Iisak ja tema pojapoeg Jaakob olid monoteistid, kes uskusid ainult ühte Jumalat. Judaismi eripäradest 1 Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" lk 32 Varrak 2007
· Linnriigi eesotsas kuningas, kes juhtis ka sõjaväge. Prohvetid ja monoteismi väljakujunemine · Kuninga kõrval kodanikest nõukogu. · Usuti, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal. Foiniikia tähestik · Kaananimaa vallutamise järel austasid iisraellased mitmeid jumalaid · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi nim Jahvest ärapöördumiseks · Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid · Prohvet jutustaja, nõudsid Jahve austamist ainujumalana · Sai alguse piltkirjast · Monoteism ainujumalakultus · Ei olnud enam preesterkonna privileeg · Messias-Taaveti soost salvitud kuningas Vana Testament
varjata ning ilmub koletisliku hübriidina, looma- ning inimlike tunnuste kombinatsioonina. Sageli on ta kujutatud ebatavalist kasvu: kas siis liiga väikese või hoopiski hiiglasena. Kuradit kui kurjuse sümbolit vastandame esmajärgus jumalale. Ent folklooriuurija Ülo Valk vastandab saatana kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste kõva töö vili, sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse kohtadesse, eriti aga leidub igasuguseid põrgulisi pisikeste detailidena, mida esmapilgul ei näegi. Samas on ka nö olulisemaid, kõigile nähtavaid, kuradikujutusi. Üks eriti huvitav kurat on minu meelest Duomo vastas olevas Battistero ristimiskabeli laes. Seda märkasin ma
suhteliselt arhailisemat, vähem kihistunud ja tsiviliseeritud ühiskonda. Prohvetid ja monoteism Vana Testamendi järgi oli Jahve iisraellaste ainus jumal Abrahami ajast peale. Teisi jumalaid iisraellased austada ei tohtinud. Siiski selgub Vanast Testamendist, et Kaananimaa vallutamise järel austasid nad ka mitmeid kohalikele jumalaid. Isegi kuningad soosisid seda ning lasid püstitada Jeruusalemma Jahve templisse teiste jumalate altareid. Vana Testamendis on seda tõlgendatud kui Jahvest ärapöördumist ja temaga sõlmitud leppe rikkumist, mis ähvardas tuua kaasa jumala kättemaksu. Kuid tuleb silmas pidada, et enamus Vana Testamendi raamatuid kirja pandi kirja siis, kui Jahve austamine ainujumala oli Iisraellastel juba kindlalt välja kujunenud. Vana Testamendi autorid püüdsid näidata, et Jahve on maailma looja ja valitseja ning iisraellased tema valitud rahvas aegade algusest peale. Vastavalt sellele kujutasid nad ka oma rahva minevikku
halastamatust ning brutaalsust." (JUNG 2002:15) Jung leiab, et kõike seda korda saates rikub Jahve vähemalt kolme käsku, mille ta ise Siinail on välja andnud. Nii tekibki olukord, kus Iiob, kes hoolimata Jahve poolsest piinamisest jääb talle truuks ning nõuab õigust taga. See omakorda loob aga olukorra, kus Iiob on küll sunnitud tunnistama Jahve suuremat jõudu, kuid ülekohtuses olukorras kurjaga mitte kaasa minnes tõuseb Jahvest moraalses mõttes kõrgemale. ,,Ilma Jahve teadmata ning vastu tema kavatsusi tõuseb piinatud kuid süüta Iiob salajasel moel teadmiseni Jumalast, mida ka Jumalal endal polnud." (JUNG 2002:16) Iiob mõistab oma kogemuse tagajärjel seda, et Jumal pole mitte ükspäinis hea ja õiglane, vaid Jahve käest tuleb nii hea kui kuri. Õigemini - Jahve on nii hea kui kuri. Kuna aga Jahve oma Tarkusega ei konsulteeri, on ta sellest asjaolust ise sügavas teadmatuses.
kuningata. Sellega koos oli tekkinud arusaam, et kui kuningas rajab endae lossi ja templi, rajab ta ka kuningkliku templi, mis on ühtlasi ka riiklikuks pühamuks. Jerobeam rajas kuningliku Jahve-pühamu Beetelis ja Daanis (Dothan)(kui see pärimus ikka tõele vastab). Kui Jeruusalemma templi sümboliks oli laegas, oli siin selleks ,,vasikas", st noor härg(härjad tähendavad häbistavat ebajumalateenistust, kihutavad rahvast taganema Jahvest). Beeteli ja Daani valikul sai Jerobeam toetuda kõige vanematele pärimustele. Beetel oli olnud juba enne Iisraeli suguharusid enam kui lihtsalt lokaalpühamu , sama käib ka Daani kohta põhjas. Tuleks uskuda, et Jerobeam valides Beeteli ja Daani ja härjakuju, tahtis toetuda vaid vanadele traditsioonidele. Igaljuhul polnud eesmärk Jahvet kuldvasikaga asendada. Kui Jeruusalemmas oli Saadok ja sadokiidid kuninglikeks preestriteks, olid Beetelis Jerobeami poolt
annaabi.ee 
