Kõrgjahvatuse korral toimub terade jahvatamine järk-järgult. Manna tootmiseks eraldatakse 1-2% nisuteradest Jahu liigid ja sordid: 1) rukkijahu on halliga tooniga, jahust on kõige tumedam 4 a) rukkipüül värvuselt valge sinaka varjundiga; ühtlase peene jahvatusega; saadakse ühe- (saagis 63%) ja kahesordilisel jahvatusel (saagis 15%) b) kroovitud rukkijahu - sisaldab nähtavaid kestaosakesi, jämedama jahvatusega kui püül, hallika tooniga; saagis 87% b) lihtjahu värvuselt hallikasvalge; jahvatuselt jämedam kui kroovitud jahu; kliisid välja ei sõeluta ja sisaldab nähtavaid kestaosasid; saagis 95% 2) odrajahu on beezika värvusega, jämeda jahvatusega 3) nisujahu
Jahvatust nimetatakse terade jahuks töötlemist ja jahvatus toimub valtsimismasinaga. Kõrg- ehk sordijahvatuse puhul lõigatakse ja lõhutakse tera erineva suurusega tükkideks millest üks osa on kestadega ja teine ilma kestata. Jahu püüatakse saada võimalikult vähe. Muidu moodustub jahu sorteerimata teraosadest. Madal ehk lihtjahvatus. Selle jahvatuse puhul püütakse juba esimel veskikividest läbilaskmisel saada jahu ja nii ka järgmisel jahvatusel. Sel viisil saadakse lihtjahu ja täisterajahu. Sordijahvatuse skeem. Terad ja kruubid sorteeritakse vastavalt endospermi sisaldusele. Jahu sorti moodustatakse kruupide jahvatamise ja seejärel jahu kontrollitakse. Jahu on jahvatusastmete järgi rühmadeks paigutatud. Täisterajahu on jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum.
kontsentratsioonil (30 40%). Kõrgel kontsentratsioonil pleegituseks on vajalikud spetsiaalsed massi tihendusseadmed (topeltsõeltihendid, topelttrummeltihendid või kruvipressid) ja spetsiaalsed segistid. Pleegituslahuse retsirkulatsiooni kasutatakse tavaliselt suure peroksiidi kulu puhul (kuni 4%). Sel juhul võib jääkperoksiidi kogus lahuses ulatuda 50%-ni doseeritust. Kasutusel on ka järgmised tehnoloogilised variandid: pleegitus jahvatusel pleegitus helveskuivatusel Tselluloosi kuivatamine Kui tselluloos ei suunata tselluloositehasest vedela massina paberivabrikusse, vaid väljastatakse kaubatoodanguna, siis kuivatatakse ta kuivatussilindritel ja turustatakse lehttselluloosina või kasutatakse helveskuivatuse tehnoloogiat ja turustatakse kokkupressituna pallides. Enne kuivatust tuleb tselluloosimassist eraldada enamik vett kas spetsiaalses kõrgsurvepressis või paberimasina
Ca(HSO3)2 = "seotud" SO2 Laastu jahvatamine Vaba ja seotud SO 2 suhe on 4-5 mooli vaba/1 mooli Immutuselt suunatakse mass I-astme jahvatusele seotud ketasveskis. Massi kontsentratsiooni reguleeritakse Tselluloosi keetmise ajal SO 2 eraldub vastavalt lahjendusveega. Jahvatusel eralduv aur eraldatakse vorrandile: massist tsüklonis. Massi väljavoolutorusse juhitakse Ca(HSO3)2 = CaSO3 + H2O + SO2 pleegituskemikaalide (H2O2, NaOH) segu. pH (~10,5) CaCO3 asemel võib kasutada ka MgCO3 või ka stabiliseerimiseks ja H2O2 lagunemise takistamiseks
tekkiminevedelfaasi tekkimineuute ühendite moodustumine jahutamisprotsess. Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmetes. Jahvatusprotsess on tsemendi tootmisel põletuse kõrval kõige energiamahukam protsess. Tsement jahvatatakse eripinnani 300...500 m2/kg kohta. Sealjuures on oluline teada, et mida peenemaks on jahvatatud tsement, seda kõrgem tugevus saavutatakse. Teisalt suurendab peenem jahvatus energiakulu jahvatusel Portlandtsemendi tootmine koosneb kahest osast: A.Portlandtsemendi klinkri tootmine B.Portlandtsemendi tootmine 4.7.3.2.Tsemendi koostis Põletusprotsessi eesmärgiks on saada kindlaksmääratud koostisega tsemendimineraalide segu, millele siis jahvatusprotsessis lisatakse looduslikku kipsi. Portlandtsemendi klinkri põhimineraalid on aliit beliit celiit Portlandtsemendi klinker Teised põhikoostisosad Looduslik kips Lisandid 4.7.3.3.Reaktsioonid tsemendi segamisel veega
tolmupüüdmisseadmetega. Jahvatusprotsessis doseeritakse tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi, jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. Jahvatusprotsess on tsemendi tootmisel põletuse kõrval kõige energiamahukam protsess. Tsement jahvatatakse eripinnani 300...500m2/kg. Sealjuures on oluline teada, et mida peenemaks neis piirides on jahvatatud tsement, seda suurem on tema tugevus. Teisalt aga suurendab peenem jahvatus energiakulu jahvatusel. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15...20 mikromeetrit. 20. Portlandtsemendi omadused (tardumine, mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass) ja tsemendi kasutamine PORTLANDTSEMENDI OMADUSED Tardumisel eristatakse kaht ajamomenti tardumise algust ja lõppu. Tsemendi tardumine ei tohi alata enne 45 minutit ja peab lõppema hiljemalt 12 tunniga. Keskmise tsemendi tardumise algus on 1...2 tundi ja lõpp 5...8 tundi
tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi (Kundas Hispaania kipsi), jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. Jahvatusprotsess on tsemendi tootmisel põletuse kõrval kõige energiamahukam protsess. Tsement jahvatatakse eripinnani 300...500m2/kg. Sealjuures on oluline teada, et mida peenemaks neis piirides on jahvatatud tsement, seda suurem on tema tugevus. Teisalt aga suurendab peenem jahvatus energiakulu jahvatusel. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15...20 mikromeetrit. · Tsemendi koostis 05.05.2014 · Tsemendi põhimineraalid on aliit 3CaO.SiO2; beliit 2CaO.SiO2; trikaltsiumaluminaat 3CaO.Al2O3; tseliit 4CaO.Al2O3.Fe2O3. Normaalses tsemendis on aliiti 45...60%, beliiti 15...35%, trikaltsiumaluminaate 4...14% ja tseliiti 10...18%. Tsemendi klinker sisaldab veel kipsi CaSO4
annaabi.ee 
