ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja. Jahutussüsteem arvutatakse välja tavaliselt ja väärtustel. Vedelikjahutusega süsteemi korral määratakse: veepumba tootlikus, radiaatori jahutuspinna suurus ja ventilaatori valik. Õhkjahutusega mootori korral määratakse silindri ja silindripea jahutusribide pindala. Vedelikjahutusega jahutussüsteemi arvutusalgoritm Jahutusvedelikuks võetakse magevee ja antifriisi (valmistatud etüülglükoosist ning spirtoglütseriinist) segu. Jahutussüsteemi maht (liitrit) määratakse järgmise suhtarvu alusel: a) transportveokid ja b) personaalsõidukid . Radiaator arvutatakse järgmiste parameetrite alusel:
See tähendab et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse . Suunates seda ringleb vaid mootori jahutussärgis . Vastavalt sellele kuidas temperatuur tõuseb hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse .Radiaatori abil toimub soojuse edastamine välisõhku , seega on radiaator soojusvaheti. Radiaator koosneb kahest anumast ja jahutuselemendist . Jahutuselement koosneb üksikutest torudest , mis on kas ümmargused või ovaalse ristlõikega. Radiaatori jahutuspinna suurendamiseks asetatakse torude vahele õhukesest messingist , vasest või alumiiniumist lainelised lindid, mis joodetakse torude kluge.Radiaatori täiteava suletakse õhukindla korgiga.Mis eraldab jahutussüsteemi välisõhust . Korgi sisse on ehitatud kaks klappi . Auruklapp ja õhuklapp , klappe hoitakse vedrude abil pidevalt suletud asendis.
vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad, vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud. 23. Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal külmutusainet ülemrõhupoolele. 24.
kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus
Vedeldatud õli asub eraldi anumas peapaagi sees. Õlitussüsteemi parameetrid Õlitussüsteemi parameetrid on a) tsirkulatsiooni kordsus: , [ ], kus õlipumba tootlikkus, l/h; õlitussüsteemi maht, l; b) õlitussüsteemi erimaht: , l/kW, [ ]; c) õlipumba eripealeanne: , l/kW x h, [ ]; d) soojusvahetite arv, e radiaatori jahutuspinna suurus (m2): , kus mootorist õli poolt eemaldatav soojushulk, (kJ/s), õli soojusülekandetegur jahutuskeskkonda, W/(m2 x K), õli keskmine temp. radiaatoris, ( K), keskkonna (vesi/õhk) keskmine temperatuur, mis läbib radiaatorit, (vee korral K); e) puhastustusvahendite tööprintsiip, e läbilaske koefitsient:
kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus
4.Väljalase. mootor seisatada ja kolb asub ASS. Kolvi liikumisel ASS-st ÜSS-u surutakse põlemisprodyuktid v = Gt/Gs = mt/ms =Vt/Vs 1. Silindri jahutuspinna ja ruumala suhtest . F jah./Vs - Vs silindrist välja . Väljalaskeklapp (klapid ) sulguvad peale ÜSS-u. suurenemisega suhe Fjah./Vs väheneb, millega soojuskaod silindri seinte kaudu vähenevad, "n 1" suurus läheneb H- 0,1...0,14 küllaldaselt pehme st. ei esine järske rõhu tõuse ja maksimaalne rõhk
Tutvume järgnevalt dide mootorite peamised näitajad on toodud tabelis 2. väntmehhanismi ehitusega. 24 25 ja poleeritud, seda nimetatakse silindri peegelpin- n a k s; välispind on jahutuspinna suurendamiseks käetud ribidega. Mõnede uuemate mootorite silindrid on jahu- tusribistiku pideva suurendamise tõttu muutunud välisku- jult peaaegu neljakandilisteks. Kahetaktiliste mootorite silindriseinas on avad (aknad)
annaabi.ee 
