Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus
Õllekiha – õllenõu hoidmiseks, enne keldri tulekut. Kaju – kaev tuhlikook - kartulikonks käsitsi kartuli võtmiseks Maged – õllelinnased raand – puuämber (toruga) Tahelberi – teist korda läbi aetud lahja õlu mättima - ennast meikima Soova(d) – õled või kadakad õllenõu põhjas kört - vedel jahusupp Rüga – puru jörmane - uimane Konterbant – salakaup nonnima - vilets töö tegemine Kasin – napp, vähene patsikakk - pannileib Rillid – prillid mekkima - maitsma Laas – klaas käkid - pallid(näiteks - odrajahupallid)
SAAREMAAL KURESSAARE MEREPÄEVAD KURESSAARE OOPERIPÄEVAD KURESSAARE LOSSI PÄEV KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD KIHELKONNA KIRIKUMUUSIKA PÄEVAD MUSTJALA MUUSIKAPÄEVAD ÕLLETOOBER MUHU TULEVIKUMUUSIKA FESTIVAL TRADITSIOONILISED TOIDUD Traditsiooniliseks saarlaste peatoiduks on kala ja kartulid (tuhlis). Tähtsaim leivakõrvane oli varem aastaringselt silk. Kalasuppi tehti tagavaraks hoitud kuivatatud või soolatud kalast. Traditsiooniline saarlaste toit on ka kört (jahusupp) kartulid, kaalikad, vesi ja jahu. Leivaroni ehk leivasupp. Rahvustoidu juurde kuulub ka õlu! ÕLU SAAREMAAL Saarlane on läbi aegade olnud kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad.
Pidulikud riided ehk seisuriided --- pärandati hoolega Käimise riided ehk käimariided Tööriided ehk pidamise riided --- kanti iga päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta Talurahva pidulik riietus Talurahva toit Tähtsaim toit oli leib - ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt - leiba peeti pühaks - “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna) Leiva kõrvale soolasilk Kört – poolvedel jahusupp Naeris – eestlaste “kartul” Tangu- ja jahupuder Liha söödi harva Rüüpamiseks oli kali ja hapupiim, kevaditi ka kasemahl Pidupäevaks valmistati õlut Söömiskombed Laua keskel suur kauss, igaüks võttis kordamööda oma lusikaga toitu Igal sööjal oli aga oma nuga Lauanõud puust ja savist Igal oma kindel koht lauas; peremees alati laua otsas Peremees lõikas ise igale pereliikmele kääru leiba Vanemad inimesed istusid, lapsed püstijalu
Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil.
Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased 2. aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder. 1. aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju-hernest, läätse ja põlduba- nisu hakati kasvatama 17.sajandil 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört ( paks jahusupp), leem ( tänase supi eelkäija), puder, kama, ( kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tundtud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.-13.sajandil.köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kasast
Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. · Teraviljad Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. · Köögiviljad
· Esmaspäev, teisipäev ja reede olid herne, oa või läätseleeme päevaks · Reede oli üldine kaunviljapäev · Mõisates aastaringi kindlad toidukorrad · Mõisates kõige tugevam toit lõunati · Õhtuti söödi lõunasöögi jääke · Leib ja hapupiim lõunalaual · Tehti õhtul süüa niipalju, et teenijatele jaguks hommikul · Koolitoidukott: leib, hapupiim, soolasilk, või, keedupekk SUPID: · Õllesupp= soolane kala ja õlu · Jahukört= jahusupp, paks · Leem= vedelik- ka supina · Keedeti tangu-, oa-, herne- ja läätseleemt, aga ka käki-, kapsa-, lihaleemt · Kõige tavalisem oli tanguleem; söödi leivaga ja kõrvale silku · Lõuna-Eestis tehti pakse suppe · Õige supp on selline kui kuumalt supis lusikas püstipäi lahtudes pidi hanguma · Lihasupp neljapäeval ja laupäeval · Suvel supp rasva või piimaga KALA: · Ei söödud kõiki kalu: turska, angerjat, viidikat
Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud. Mõisted: *Kört ühtlane poolpaks keedus ehk jahusupp. *rokk tähendab toitu millesse on segatud jahu . *juuretis - *taar hapendatud jook *kali - *mõdusai - *käpp - *kaerakile - SÕIR Toiduained ühik Kao % 1 bruto 1 neto 10 bruto 10 neto 100 bruto 100 neto Kohupiim kg 0,05 0,05 0,5 0,5 5 5 Piim 2,5 % l 0,1 0,1 1 1 10 10
Vanasti oli toit äärmiselt ühekülgne ja kasin. Eestlased olid põlluharijad. Nende toit oli valmistatud peamiselt teraviljast. Esimene teraviljana hakkasid eestlased rohkem kui 1000 aastat tagasi kasvatama otra. Hiljem lisandus rukis ja kaer. Tuntuks sai ka tatar ja kaunviljad (hernes, lääts, põlduba). Nisu hakati kasvatama alles 17. sajandil (umbes 400 aastat tagasi). 19. sajandil olid eesti rahva kõige tavalisemateks toitudeks: kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), 276 puder, kama, kaera- ja rukkikile, leib. Ahjus küpsetatud leiva eeelkäijaks olid tule paistel küpsetatud koogid ja kakud (sh odrakakk ehk karask); vees keedetud käkid. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, nisu- ja rukkijahust leiba, mille taignat kergitati õllepärmiga.