Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv,
2. Geomeetriline suund: Piet Mondrian „Punane puu”, „Õitsev õunapuu” EKSPRESSIONISM Eesmärk: kunstniku eneseväljendus. Väljendamine: vormide ja värvide üldistamine ning rõhutamine. Prantsusmaal – elurõõmus, helgemates toonides. Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga” Saksamaal – pessimistlik, süngemates toonides, ühiskonnakriitiline. Karl Schmidt-Rottluff „Maastik jahtidega”, „Kaks pead” DADAISM Eesmärk: protest traditsioonilise kunsti vastu; naeruvääristada seda, esitades kunstiteosena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Annab asjale uue tähenduse. Vaataja šokeerimine. Tehnika: kollažitehnika, montaažid juhuslikest ja väärtusetutest materjalidest, kasutati valmis esemeid. Marcel Duchamp „Purskkaev”, „Jalgratta ratas”, „Nõude rest” SÜRREALISM
juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Kõike kujutati Emil Nolde õhtusöömaaeg" 20.sajandi algus Lääne-Euroopas dramaatilise valguses, kasutati räigeid värvikontraste, Karl Schmidt- ,,Maastik inimesi kuj, sageli inetute ja jõhkratena. Rottluff jahtidega" Lähtuti Paul Cezanne'i taotlusestest, igas esemes üritati ,,Tüdruk pallil" Kubism leida täiuslikku geomeetrilist vormi. Mõju avaldas ka Hispaania, Pablo Picasso ,,Portugallane" 20
) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata. [- - -] 1 Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega, kuunaritega, kaljastega, kutritega, jahtidega, praamidega, lotjadega, luupidega, parvedega, paatidega[- - -] ja vöö vahele pistetud hõlmadega ning avastavad uue maailma. Kõik. Mõni kõikide, vähesed paljude, igaüks iseenese jaoks. Sest igaüks peab avastama oma maailma. Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud
10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus ärev ja pingestatud. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga. 13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige. II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Värvilahendus, pintslithenkia, kujutatavad Rottluffi'i töö tekitab sünge tunde aga objektid. derain'i töö tekitab pigem romantilise meeleolu. Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks?
värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga. 13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige. II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne. sarnasused erinevused Sarnane maalimis meetod või motiivid. Karl Schmidt-Rottluff erineb Andre Mõlemad autorid on kasutanud suhteliselt Derainist selle tõttu, kuna Rottluff rõhutab samasuguseid värve. Näiteks punast, sinist, rohkem primitiivsust, ning on rohkem kollast ja rohelist.
finantseeritud muuseumi omavahenditest ja eraannetustest. Jahi lõplikuks valmimiseks kulub veel ca 85 000 - 90 000 krooni, õmmelda tuleb ka uus komplekt purjeid. Eesti Meremuuseum Tulevikus oleks võimalik osa võtta ajalooliste jahtide kogunemistest Põhja-Euroopas ning miks mitte ka selle jahiklassi ametlikest maailmameistrivõistlustest. Eestis on veel alles vanu purjetajaid, kes said oma esimesed kogemused just nende jahtidega ning see kogemus ootab veel talletamist. Maasilinna laev 1985. aastal leiti Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese-Väina põhjast, Maasi ordulinnuse välisreidilt, tundmatu laeva vrakk, mis 1987. aastal Meremuuseumi allveearheoloogiaklubi "Viikar" sukeldujate poolt üles tõsteti ning Ajalooinstituudi konservaatorite poolt edukalt konserveeriti (protsess lõppes 1992.a.)
Poliitiliselt vasakpoolne. Die Brückes elati kommuunina, rajajaks jõukast perekonnast pärit Kirchner. Kirchner tõi ekspressionismi erootika. Kirchner - "Marcelle", kasutas oma lemmikmodelli. "Naised tänaval", prostituudid. "Sinine akt õlgkübaraga" huvitav meesakt. Schmidt-Rottenluff - Maastikumaalis juhtiv kunstnik. Kasutab värvide muutmise võtet. Näiteks "Lupiinipõld", kus helesiniste lupiinide asmele näeme kollaseid ja "Maastik jahtidega". E. Nolde (tegelikult taanlane Hansen): tõi ekspressionismi kristliku teema (eriline, kuna teised olid ateistid. hiljem pidi kommuunist lahkuma), teda inspireeris saksa renesanssgraafika ja M. Grünewaldi eeskuju. ,,Püha õhtusöömaaeg" või puulõige ,,Prohvet" Ekspressionismis kohtame ka Dostojevski mõju. Näiteks Heckel'i ,,Kaks meest laua taga" kujutab Dostojevski romaani ,,Idioot" peategelasi. Kokoschka - austria ekspressionist. "H.Waldeni portree"
Praeguse hetkeni on kulutatud jahi restaureerimiseks 166 600 krooni, mis on peamiselt finantseeritud muuseumi omavahenditest ja eraannetustest. Jahi lõplikuks valmimiseks kulub veel ca 85 000 - 90 000 krooni, õmmelda tuleb ka uus komplekt purjeid. Tulevikus oleks võimalik osa võtta ajalooliste jahtide kogunemistest Põhja-Euroopas ning miks mitte ka selle jahiklassi ametlikest maailmameistrivõistlustest. Eestis on veel alles vanu purjetajaid, kes said oma esimesed kogemused just nende jahtidega ning see kogemus ootab veel talletamist. Maasilinna laev 1985. aastal leiti Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese-Väina põhjast, Maasi ordulinnuse välisreidilt, tundmatu laeva vrakk, mis 1987. aastal Meremuuseumi allveearheoloogiaklubi "Viikar" sukeldujate poolt üles tõsteti ning Ajalooinstituudi konservaatorite poolt edukalt konserveeriti (protsess lõppes 1992.a.) selleks ehitatud ajutises hoones Orissaare külje all Illikulaiul. Vraki
annaabi.ee 
