Eestis on ilvese peamiseks suremusteguriks küttimine. Suurkiskjate tekitatud kahjustused on olnud üheks olulisemaks suurkiskjate ja inimese vahelise konflikti allikaks. Karu tekitatud kahjustused on olnud Eestis seotud peamiselt mesilate rüüstamisega. Hundi kahjustused on meil suuremas ulatuses seotud lammaste murdmisega. Ilvese kahjustused on võrreldes hundi omadega palju väikesemad ning puudutavad eranditult lambaid= ilves murrab väga harva lambaid ! ,,Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad" karu puhul 2000, ilvese puhul 960 hundi puhul 385 eurot. Tiine isendi puhul on kahju hüvitamise määr kolmekordne AITÄH KUULAMAST !!
kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest
seda õigust kaasa ei laienud. · Välismaalased võisid jahti pidada Põllutööministeeriumi loaga. Kus? Kes? Kuidas? · Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. KUS EI TOHI ! · Jahimaa hulka ei kuulu: · 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik;
Rohkuse indeksi väärtus alla 100 näitab vähenemist ning üle 100 suurenemist. · Jahimeeste hinnang arvukusele annab hinnangu ulukite arvukusele jahipiirkonnas. · Jahimeeste hinnang arvukuse muutusele näitab hinnangut arvukuse muutusele eelmise aasta suhtes (Männil et al.2011). · 7 4.Tulemused 4.1.Ulukiseire tulemused Seiretulemused näitasid, et ühegi jahiuluki seisund Eestis ei ole sedavõrd muutunud, et rakendada oleks vaja olulisi muudatusi küttimise korraldamisel (Männil et al.2011). Põdra (Alces alces) arvukusel on märgata kerge juurdekasv, mis on ilmselt põhjustatud alaküttimisest. Samas hakkab paigast nihkuma sooline proportsioon, kuna põdrapulle kütiti viimasel aastal liiga palju (Männil et al.2011). Põdra arvukus 2008-2010 a. on välja toodud tabelis 1.
toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahalise trahviga. Maastiku kahjustamine ettevaatamatusest: Kalda, ranna või muu maastiku kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud kaldale, rannale või muule maastikule suur kahju - rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahaline trahv. Loodusliku loomastiku kahjustamine Jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, samuti jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise või püügi ebaseadusliku korraldamise eest - karistatakse rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellegaon
1) metsa inventeerimine; 2) metsamajanduslike tööde planeerimine; Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht;
isendi hävitamise eest. Kaitsealuse loomaliigi isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), loodusest eemaldamine, looma või selle osa võõrandamine. Kaitsealuse loomaliigi isendi kahjustamine on isendi õigusvastane häirimine või vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), mis vähendab isendi eluvõimet, kuid ei takista tema paljunemist. Kaitse all mitteoleva linnu- ja imetajaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev) või loodusest eemaldamine. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise eest · Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 200 eurot isendi kohta. · Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: o kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta;
annaabi.ee 
