Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erinevad aknad. Punastest tellistest loss mõjub tõeliselt muinsasjutulisena. Pärast Vabadussõda mõisamaad riigistati ja krahvile jäi vaid mõisasüda. Vene okupatsiooni ajal kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid, et pakkuda siin majutus-ja toitlustusteenust.
mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani. · Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele. · Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud RMK Sagadi metsakeskuse muuseumi osana, eksponeerides mõisaarhitektuuri ja interjööri koos ajastutruu mööbliga Siin viiakse läbi ka koolitusi, konverentse, teatrietendusi, pidulikke vastuvõtte ja muid üritusi. Endises mõisa köögis on avatud jahisaal, kus lisaks esinduslikele jahitrofeedele on eksponeeritud unikaalne Sven Lordi kollektsioon jahirelvade arengust viimase 250 aasta jooksul.
Mis sai edasi mõisast? 1919.aastal hakkab tegutsema selles hoones Maardu algkool,mis kestab kuni 1956.aastani.Peale seda aastal 1956 härrastemajas paikneb kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoos, kes aastail 19761979 renoveerib hoone. Mõis tänapäeval Tänapäeval paikneb mõisa teisel korrusel seminarikeskus,mis sobib koolituste ja seminaride läbiviimiseks.Esimesel korrusel asuvad peosaalid(tantsusaal,jahisaal,punane saal,söögisaal,tordisaal).Samuti on seal ka Soome saun basseiniga kuni 12.inimesele ja mõisapargis saab vabaõhuüritusi korraldada. tagavaade eestvaade külgvaade
PALMSE MÕIS-VABAÕHUMUUSEUM Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Palmse mõis. On Eesti üks paremini restaureeritud mõisaid, olles koos kõrvalhoonete, pargi ja ümbrusega terviklik mõis-muuseum. Peahoone on sisustatud mõisaaegse mööbliga ning on avatud külastajatele
peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent
a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Mõisaõuel saab keha kinnitada tiigi kaldal asuvas restoranis PETER LUDWIG või moonamajas asuvas PALMSE MÕISA KÕRTSIS. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. - Härrastemajas ootab iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Majutus Palmse mõisa valitsejamajas - külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mõisa territooriumil endises valitsejamajas. Külalistemaja mahutab kokku 44 inimest. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19
Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis elemente. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne
on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanii. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Kõrvalhooned
töötuba. Teasel korrusel olid lisaks juba mainitud raamatukogule ja pilardisaalile poja pere eluruumid, kolmandal korrusel teenihate ruumid ning külaliste magamistoad. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Väga liigendatud tagafassaadi kanuistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud on tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks, laudahoone ning väike veetorn
annaabi.ee 
