Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal
rannikumadalikul head. Suur osa rannikumadalikule jäävast metsast kuulub riigile ning seda haldab RMK (Metsaregister 2016). Suur osa metsast jääb ka kaitsealade piiridesse. Rannikumadalikul tegutsevad mitmed jahindusklubid, -ühingud ja -seltsid, mis kuuluvad ka Eesti Jahimeeste Seltsi. Seltsi liikmed ei tegutse ainult omakeskis, vaid pakuvad jahikogemuse võimalust ka turistidele (näiteks korraldatakse ühiseid jahte, millele järgneb tavaliselt ühine jahisaaduste valmistamine ning maitsmine). Eraldi võib välja tuua põdrajahi Lahemaa rahvuspargis, kus on kaks eraldi jahipiirkonda. Kuigi rahvuspargi kaitsekord seab küttimisele piiranguid (tsoneering piirab küttimist sihtkaitsevööndites, samuti hoidutakse trofee-, kommerts- ja külalisjahist), on see põtrade arvukuse reguleerimiseks siiski vajalik. Enamasti kütitakse nooremaid, järelkasvuta või haigeid ja vigaseid põtru. Arvukuse
Lindudest kütiti rohkem tetri, neppe ja parte, vähesel määral hanesid, erilubade alusel lubati lasta kevadel mängult isametsist. Suurimetajatest kütiti erilubade alusel põtru, metskitsi ja metssigu, harvemini karusid. Jahti peeti ka metsnugistele, mäkradele, saarmastele ja teistele karusloomadele ning kiskjatele huntidele, rebastele ja kährikkoertele. (Mäting 1961) Eesti NSV-s oli lubatud ainult sportlik jahipidamine. Jahisaaduste müümine ja ostmine oli keelatud. (Mäting 1961) 11 2. Jahindus tänapäeval Euroopas Euroopa jahimehed kuuluvad suurimasse ülemaailmsesse kõiki jahimehi ühendavasse organisatsiooni, milleks on CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber, vabas tõlkes Ülemaailmne Jahinduse (ulukite) ja Loodus (metsa)elu kaitse Organisatsioon). 1992. aastast kuulub ka Eesti CIC liikmeskonda.