JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA Soovitav kirjandus: · Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha
täita ka rebaste kõhtusid, kuid nugiste suurimaks vaenlaseks on ikkagi inimene, kes hindab tema ilusat kohevat karva. Huvitavaid tähelepanekuid Nugistele ei meeldi vesi ja märjakssaamine. Suurema osa oma elust veedavad nugised puu otsas. Jahipidamine Metsnugis on Eestis tavaline jahiloom oma väärtusliku karusnaha pärast. Jahiaeg nagu tuhkrutel, novembrist veebruarini. Kasutatud kirjandus American Mink Miksike BBC Wildfacts T. Randveer ,,Jahiraamat", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003. Wikipedia Enda looduses kogutud tähelepanekud. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://web.ejs.ee/et/jahimehele/jahikalender.html BBC Wildfacts Wikipedia
ära ja parasiitide kapslid jäävad alles). · Mitmesugused paelussid: laiuss (peamiselt kalasöömisel saadakse) - inimesele surmavalt ohtlikud ei ole. Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo. Kuskil 13 000 põtra Eestis. Bergmani reegel sama liigi isendid lähevad põhja poole suuremaks Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits
Relve, H. Rohtmets, I. 2005 Eesti elusloodus. Tallinn: OÜ Greif. Lember, A. 2007. Kobras võib hakata ohustama Saaremaa jõevähki. URL=http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=41&artid=3589&sec=1&term=Kobras%20v%C3%B5ib%20hakata %20ohustama%20Saaremaa%20j%C3%B5ev%C3%A4hki Muld, M. 2008. Muhus toimus esimene koprajahi õppepäev. URL= http://uudised.err.ee/index.php?06116049. 29.02.2012 Preben B., Preben D. 2007. Kes siin oli? Hiina: Tänapäev. Randveer, T. 2004. Jahiraamat. Tallinn: Raamatutrükikoda. Rukovski, N. 1987. Mööda ulukite jälgi. Tallinn: Valgus. 13
· Mahoni, E., 2008. Jahipidamine ja jahieetika. Eesti Jahimees, 9, 4. · Mäting, L. 1961. Eesti NSV jahifaunast ja selle kaitsest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 31 lk. · Pilvre, B. 2007. Loomad elus ja meedialoomad. Eesti Ekspress, 11. jaanuar, 2007. · Randla, T. 1979. Jahimehe käsiraamat. Tallinn: Valgus. 399 lk. · Randveer, T. 2009. Jahindusteemaline konverents. 2004 uuringu"Inimeste suhtumine suurkiskjatesse" andmed. · Randveer, T. 2004. Jahiraamat: 2. trükk. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 296 lk. · Stackelberg, H. von. 2006. Koerad ja kombed jahinduses. MTÜ Eesti Jahimeeste Selts: Kirjastus ,,Eesti Jahimees". 231 lk. · Wiese, M. 1991. DJV-Handbuch 1991. Mainz: Deutscher Jagdschutz-Verband e. V. Vereinigung der deutschen Landesjagdverbände. 183 S. 33 Internetiallikad: · Brainerd, S. 2007. European Charter on Hunting and Biodiversity. Norwegian
annaabi.ee 
