basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. 4. Kirjelda lühidalt tüüpilist Mesopotaamia aeda * Iseloomulik Mesopotaamiale oli 1) Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad. 5. Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Kreeka aeda *
Villa rustica maamaja e. mõis. Oluline koht majapidamisruumidel. Suured siseõued, tornid ja väravaehitus, millel on kaitsefunktsioon. Kindlustatud lossid. 6.Aiakunsti areng Mesopotamias. Sumeri tsivilisatsioon oli esimene rahvas, kes arenes kirjaoskajaks rahvaks u. 4000 a. eKr. Elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutuse periooditi. Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad. 7. Islami aiad.
samuti keerukas ja pidevalt jätku v protsess. 6 Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud metsatukkade ja nende ka itse korralduse kohta. Mitme id puude ja kivide ka itset korra ldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või e lupaiku. Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna kirikumõisa lt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja takistada nende munade korjamist
Enne kui looduskaitsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikutelt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võimalused selleks olid maaomanikel. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest paljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud metsatukkade ja nende kaitse korralduse kohta. Mitmeid puude ja kivide kaitset korraldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 5 Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna
babüloonlastelt võeti üle puukultus ning suuri puid peeti elu kestvuse sümboliks. Pärsiaga seoses kohtame ka esmakordselt aednikke, kes pöörasid suurt tähelepanu lille-, ennekõike aga roosiaedadele. See omab suurt tähendust nimelt seetõttu, et just sealtkaudu levis roosikasvatus kui harrastus Kreekasse ja sealt edasi mujale Euroopasse. Iseloomulik Mesopotaamiale oli: Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. Kastmissüsteemide ehitamine. Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Koostanud: 14Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (õppetooli raamatukogus). Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. Tallinn: Ehitame. Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst.
annaabi.ee 
