miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Löögikraatri kõrval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Kristina Kasemägi
Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Katastroofi kahjud Paratamatult lokaalseks õnnetuseks jääva löögikraatri kõrval tekitaks hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Teame, et ligi 70% Maa pinnast on kaetud veega. Ehk ei ole ookeanis toimuv plahvatus nii ohtlik? On siiski kümnete või sadade meetrite kõrgused hiidlained pühiksid rannikulähedase asustuse hetkega ookeani, maavärinad teeksid hävitustööd sisemaal.
vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe esineb kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Maad tabavad asteroidid jätavad endast maha sügavad kraatrid, nende kõrval tekitab hoopis suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Ookeani kukkuvad taevakehad aga võivad tekitada hiidlaineid, mis mereäärsetelt aladelt elu sootuks pühivad. Maal teevad hävitustööd maavärinad. 5 Pilt 3. Asteroid Komeedid Komeediks nimetatakse taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Need koosnevad põhiliselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas 20 kraadi, Newfoundlandil 5 kuni 10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas 30 kuni 35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi rannikult (1000-1400mm aastas) Kaljumäestiku jalami ja põhja suunas (alla 400m),
*Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms 13.Hoovused kliimat kujundava tegurina . Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14.Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Muutused: Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. 1. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tingitud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt.2. Ulatuslikel aladel
kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms. 13. Hoovused kliimat kujundava tegurina. Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14. Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Muutused: Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. 1. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tingitud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt.2. Ulatuslikel aladel on kliima
annaabi.ee 
