Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Neeldumine on valguse muundumine keha siseenergiaks. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Kehale ülekandunud soojus hulk sõltub a) temperatuuri muudust (t2-t1) b) keha massist c) keha ainest c (vesi) = 4200J/kg°C Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra
Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. Atomistlik printsiip- ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Kivi kukub ikka allapoole Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni
Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. Atomistlik printsiip- ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.Kivi kukub ikka allapoole,Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat
Samuti võib tekkida akuutne neerukahjustus, sooleisheemia, vereklombid kõhu ja soole sees, rabdomüolüüs Samuti on maksapuudulikkus üks tuntumaid seisundeid kuumarabanduse korral Maksafunktsiooni kahjustus seisneb tavaliselt rasvmaksa tekkes või plasma glükoosi homöostaasi häiretes Kuumarabanduse ennetamine Et ennetada mõlemat tüüpi kuumarabandust, peavad inimesed end aklimatiseerima kuumusele, planeerima väljas läbiviidavad tegevused päeva jahedamale ajale, tarbima täiendavalt vedelikku, viibima rohkem õhukonditsioneeridega ruumides Haavatavad populatsioonid peaksid rohkem tähelepanu pöörama ennetamisele Jalgpallurite seas on osutunud tõhusaks dehüdratatsiooni vältimine ja trenniaegade muutmine jahedama temperatuuriga päevaaegadele Kuumarabanduse ravi Kohene jahutamine ja organsüsteemide ülevalhoidmine on põhilised terapeutilised võimalused kuumarabandusega patsientidel
väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip, mille kohaselt: 1) kõik kehad looduses tahavad saavutada alati min. potensiaalset energiat 2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum temperatuuri(-273) Energia miinimumi printsiibi kehtimist kinnitavad näited järgmistest nähtustest: · Kivi kukub ikka allapoole · Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale · Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis · Aatomid kiirgavad ülearuse energia valgusena välja -- ained hakkavad kuumutamisel ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused.
Kõik kehad kiirgavad soojust. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on keha pind, seda rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab, mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks. Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat ta ajaühikus neelab. Siseenergia levimine ühelt kehalt teisele soojusülekanne. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Soojenevate kehade siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vaheline soojusülekanne. Mehhaaniline töö. Siseenergiat saab suurendada ka tööga. Kineetiline energia suureneb siseenergia vähenemise arvelt. 8 ) kehade soojenemine ja jahtumine Temperatuuri muudu leidmiseks (t2-t1). Temperatuuri muut sõltub kehale kandunud soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub
Maa külgetõmbejõud kõige väiksem. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. See tähendab, et süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalseenergiaga olekusse. Selle printsiibi kehtimist kinnitavad nähtused, näiteks õun kukub puu otsast ikka allapoole, soojus kandub soojemalt kehalt jahedamale ja kompassi magnetnõel võtab kindla asendi põhja-lõuna sihis. Kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus ehk elektronid ei saa tiirelda sarnaselt, omades täpselt ühepalju energiat. Nad peavad millegi poolest erinema. Tõrjutuse printsiib tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse, isegi kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Kui visata kivi vette, siis tõrjub ta enda ruumalaga võrde koguse vett välja.
Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam klaasi ei läbista. +joonis kasvuhoonest. 13). Soojaülekanne vertikaalses õhkvahes? Väikeses õhkvahes tekivad soojakaod juhtivuse teel, suures õhkvahes kaob soojus konvektsiooni teel (termosifooni efekt), soe õhk liigub jahedamale pinnale. Kõige väiksemad soojakaod 25...30mm õhkvahes. Selektiivklaas: kaetud metallioksiidi kihiga, laseb läbi lühikese lainepikkusega päikese- ja soojuskiirguse, ruumist tagasi peegelduvat kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni,
kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus: PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied).
Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek. Võnkumine toimub sisejõudude toimel. Pööramatu protsessi puhul ... TD I printsiibi kohaselt kehtib energia jäävus st süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteeemi siseenergia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Ei ütle midagi protsesside suuna kohta. Kui meil on 2 erineva temp keha, siis iseeneslikult hakkab soojus liikuma soojemalt jahedamale T1----)T2 Termodünaamika II printsiip Pole võimalik sooritada perioodilist protsessi, kus ühelt süsteemilt antud temperatuuril võetakse (kindel) soojushulk ning antakse samas koguses madalama temperatuuriga süsteemile. Järeldused: Teist liiki igiliikuri (soojusmootor, mis muundaks kogu temale antava soojushulga otseselt mehaaniliseks tööks) loomis võimalus. Kas saame Carnot tsüklist midagi rohkemat järeldada? Lähtume ideaalse gaasi olekuvõrrandist ning adiabaadi võrrandist
omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad osad, mida aine korral nimetatakse alusosadks aga välja korral kvantideks. 30.Sõnasta energia miinimumi printsiip Energia miinimumi printsiip- Kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. N: kivi kukub allapoole, soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale. 31.Too näiteid, tõrjutuse printsiibi kehtivuse kohta. Tõrjutuse printsiip- makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjus- vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda sellepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. Mitteaineliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. 32
ühtsuse printsiip jne. Näide ühest põhiprintsiibist: Entroopia kasvu printsiip- entroopia iseloomustab termodünaamilise süsteemi korrastamatuse astet ning see printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab, entroopia kasvu printsiip, mis on termodünaamika teise seaduse üldistus, lubab ennustada protsesside kulgemise suunda. Nii näiteks kandub soojus alati soojemalt kehalt üle jahedamale. Jäävusseadused, mis kinnitavad mingi füüsikalise suuruse jäävust teatud tingimustes, on kindlaks tehtud katselisel teel ning neid on korduvalt kontrollitud. Jäävusseaduste rakendamine keeruliste füüsikaliste probleemide juures võimaldab sageli ülesande lahendamist märgatavalt lihtsustada. Jäävusseaduste teoreetiline analüüs näitab, et nad on vahetult seotud ruumi ja aja omadustega. Nii on energia jäävuse seadus seotud aja
Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on kõige väiksem. · Kirjeldatud näide väljendab energia miinimumi printsiipi. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. 1. Kivi kukub ikka allapoole 2. Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale 3. Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis TÕRJUTUSE PRINTSIIP · Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. NT.Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja.
Maksimaalne võimalik kasutegur Soojuspaisumine: Keha soojenedes keha ruumala tavaliselt suureneb Molekulid liiguvad kiiremini – põrkuvad tugevamini – lükkavad üksteist eemale – keha suureneb Vee soojuspaisumine: Teatud temperatuuridel vee ruumala soojenedes väheneb Vee temperatuuri ühtlustumine Soojusmahtuvus: Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temperatuur tõusen Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe Soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks Kolmikpunkt: Tahke, vedel ja gaasiline faas esinevad koos Kriitiline punkt: Kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel Latentne soojus:
·keha suureneb Temperatuuri soojenemisel keha pindala suureneb 2 korda kiiremini! Ruumala suureneb 3 korda kiiremini! VEE SOOJUSPAISUMINE -üks vähestest, millel teatud temperatuuridel negatiivne soojuspaisumise koefitsient teatud temperatuuridel vee ruumala soojendes väheneb; -ruumala muutus tähendab tiheduse muutust aine kogus ei muutu; -vesi on kõige suurema tihedusega 4 C juures; SOOJUSMAHTUVUS Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temp tõuseb. Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temp muudu suhe. Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Keha soojusmahtuvus sõltub: 1.keha materjalist 2.keha massist 3. välistingimustest temp, rõhk; Massiühiku (m=1kg) temp tõstmine ühe kraadi võrra: Aine massiühiku soojusmahtuvust nim aine erisoojuseks;
Ruumala muutus tähendab tiheduse muutust – aine kogus ei muutu. Vesi on kõige suurema tihedusega 4° C juures. Vee eriomaduste olulisus: Sügisel vesi jahtub, kui vee T=4°C, siis vesi raske ja vajub põhja. Uus pealmine kiht jahtub ja vajub põhja. Vee temp. ühtlustub. Pealmine kiht jahtub alla 4° C – vesi on kergem, jääb pinnale ja jäätub. Elusorganismid saavad põhjas elada. Soojusmahtuvus: Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temperatuur tõuseb. Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe. Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Keha soojusmahtuvus sõltub: keha materjalist, keha massist, välistingimustest – temperatuur, rõhk Massiühiku (m=1 kg) temperatuuri tõstmine ühe kraadi võrra. Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks.
Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Temperatuur suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Temperatuur on KEHA MOLEKULIDE LIIKUMISE KESKMISE KINEETILISE ENERGIA MÕÕT. Kõnekeeles räägime, et soojendame mingit keha, kuid füüsikaliselt tähendab see, et suurendame keha siseenergiat. Seda saab teha näiteks viies keha kontakti kuumema kehaga või ka kiirguslikul teel. Kuumemalt kehalt (sealt, kus molekulid liiguvad kiiremini) läheb soojus jahedamale kehale (sinna, kus molekulid liiguvad madalama kiirusega). Nn. soojust väljendab füüsikaline suurus SOOJUSHULK, mile tähis on Q ja ühikuteks dzaulid (J). Soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. Siseenergia (U) - ideaalse gaasi puhul nimetatakse siseenergiaks kõigi molekulide summaarset kaootilise liikumise kineetilist energiat.
punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod
2 2 kiirus. Termodünaamiliste protsesside analüüsil leitakse siseenergia muutus. U U1 U 2 ,(J) . u=U/M ,(J/kg) -> erisiseenergia. u u1 u2 ,(J/kg) U=Mu ,(J) 7. Soojus. Energia kandub üle töö kujul, mis kutsub esile süsteemiväliste parameetrite muutuse või kehade ümberpaiknemise ruumis. Töö ise on makrosuurus. Energia läheb soojemalt kehalt jahedamale kehale otse, kas kehade vahetu kokkupuute või nn termilise nähtavuse (kiirguse) vahendusel, ilma et süsteemivälised parameetrid muutuksid. Säärases vormis üle kantud energia on tuntud soojusena, protsess ise aga on soojusülekanne ehk soojusvahetus. Sellist Soojusena ülekantavat energia kogust nimetatakse soojushulgaks Q, mille põhimõõtühik on džaul (J), 1 kg termodünaamilise keha kohta antuna q = Q/M, J/kg. Ümbruskeskkonnast termodünaamilisse süsteemi kandunud
annaabi.ee 
