konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriigi ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga Zygmunt II Augusti õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti. 4.Venemaa tegevus Liivi sõjas Venemaa alustas sõda Vana-Liivimaaga, kus purustas Vana-Liivimaa, mille tagajärjel naaberriigid soovisid ka Vanast-Liivimaast osa ja Venemaa sõdis kõigi naabruses olevate riikidega. Mille tõttu Venemaa vastaste loodud liit nad lõpuks purustas ja Vana-Liivimaa aladelt välja ajas
Poola tundus parim lahendus, kuna see oleks piiranud Saksa Ordu kasvavat ohtu. Kuldne võimalus tekkis, kui Poola ülikud püüdsid takistada troonipärija Jedwiga abiellumist Austria Habsburgide printsiga. 1385.aastal sõlmis Jogila Kreva uniooni, mille kohaselt ta pidi abielluma Jedwigaga ja kehtestama Leedus katoliku usu. Seejärel krooniti ta 1386.aastal Poola kningaks WLADYSALW II JAGIELLO nime all, kellena ta rajas Jagelloonide dünastia. Aasta hiljem alustas ta Leedu ristiusustamist. - Kreva uniooni tähtsust on Poola ja Leedu on erinevalt hinnatud: arvatakse, et see tähistas olulist sammu kahe riigi ühinemise suunas, teised ütlevad, et see oli vaid dünastiline abieluleping. - Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale
tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. Suurvürst Jogaila - 1377-1381/1382-1401 oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1386-1434. Pärines gedimiinide seast, panu aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis. 1377. aasta kodusõda - Peale Algirdase surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest poega toetas Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas
1434 a Sigismundi privileeg, mis andis Leedu õigeusklikele aadlikele, mis andis samasugused õigused nagu katoliiklikule aadlikule. Pärast võimu stabiliseerimist püüdis Sigismund loobuda vasalli suhetest Poola suhtes. Kuid 1440 a tapeti Sigismund Leedu suuraadlike poolt, kes soovisid tihedamaid sidemeid Poolaga. Juunis 1440 kuulutati Krakowist Leetu saadetud Kasimiras Leedu suurvürstiks, kes veidi aja pärast sai ka Poola kuningaks. Alates sellest Gedimineide dünastia lõppes ja algas Jagelloonide dünastia, ehk Jogila järglased ja samas ka Poola valitsejad. Leedu edaspidi Poola osana. Arvestus testi vormis. ....... Leedu Vene Impeeriumi koosseisus. Leedu oli jagatud kolme suurriigi Venemaa, Preisi ja austri vahel. Kõigepealt jagati Leedu kubermang kaheks. Suuremad muutused toimusid 1803 aastal, mil moodustati Kaunase kubermang ja Vilno kubermang, mida täiendati veel kolme Valgevene maakonna juurde liitmisega. Vilno kubermangus olid leedulased juba vähemuses
· Sõjad Türgi vastu ja Venemaa laienemine lõunas (Mustamere rannik) ja läänes (Poola kolm jagamist) · Üldiselt jätkas P I uuenduspoliitikat: Venemaa kultuurielu läänelikustamist ja moderniseerimist ning riigi laienemist läände PUUDUV OSA !!! Poola riik ja tema likvideerimine - Poola allakäik ja kolm jagamist (1772,1793,1795) · 960. aastatel riigi algus ja rooma kat. usu vastuvõtmine. I Poola-Leedu Unioon (1386-1596): Jagelloonide dünastia II Mõlema Rahva Vabariik (1569-1795): valitav kuningas · Kooslus annab riigile suured Lääne-Ukraine alad · Poola on oma territooriumi ja elanike arvu (11-12 milj.) poolest Euroopa suurimaid riike varauusajal Poola Ühiskond ,,aadlivabariigi" ajastul (1569-1791) · Sunnismaised talupojad · Juhtiv kiht aadel, kelle hulka kuulub u. 10 % elanikkonnast · Aadel juhib kogu Ühiskonda: aadliparlament seim · Kuningas on valitav (al
Arendas ulatuslikku vallutuspoliitikat. 1463 rüüstas Austriat. 1463 Tegi keiser Friedrich III rahu, millega sai Habsburgid õiguse Ungari trooni pärida. 1469-1478 sõda Tsehhiga, vallutas Määrimaa, Sileesia ja Lusaatia. 1481-1485 vallutas Saksa- Roomalt Austria, Steiemarki ja Kärtneni. Sõdades Türgiga vallutas osa Moldovat, Valahhiat ja Bosniat. Asutas Bratislava ülikooli, Pesti Corvina (raamatukogu) ja trükikoja. Pärast ta surma läks Ungari troon Jagelloonide kätte (Tsehhi ja Poola). Alalinesõjavägi-tsentraliseeritud-linnademeleene-võitlesaadlivastu-vallutuspoliit ika-Austriarünne-tSehhivallutus-Bratislavaülikool-PestiCorvina-trükikoda Ristisõjad: Põhjendus ja võimalused. Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. I ristisõda (1096-1099)