1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa- Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile J. Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise, murdis aastaks 1028 viimaste hõimuvürstide vastupanu ning jagas riigi komitaatideks, kus haldusvõim kuulus kuninga määratud ispanitele (komitaadi ülematele). Võttis vastu katoliku usu ja
enam-vähem praeguse Leedu-Läti piiriga. - Vytauras sai 1429.aastal Püha Rooma Riigi keisrilt SIGISMUNDILT nõusoleku enda kroonimiseks Leedu kuningaks. Kavandatud kroonimise nurjasid siiski Poola ülikud, kes röövisid krooni. Jogaila aga kiitis heaks, kuna V. polnud järglasi. Paraku jäi seegi üritus ära, kuna V. suri 80-aastasel enne oma kroonimist 1430.aastal. Jagelloonid - Vallutuste ja sisserände tagajärjel kujunes Leedu suurvüstiriigist märkimisväärselt multietniline, multikultuurne ja multireligioosne riik. Juba Gediminas kutsus oma riiki juute ja andis privileege, mida hiljem Vytautas veelgi laiendas. Lisaks juutidele rändasid kagu poolt Leedusse veel kaks väikest rahvarühma, mis on tänini suutnud säilitada om aeripära: juudiusulised turgi soost KARAIIMID ja muslemitest TATARLASED.
1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile J. Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise, murdis aastaks 1028 viimaste hõimuvürstide vastupanu ning jagas riigi komitaatideks, kus haldusvõim kuulus kuninga määratud ispanitele (komitaadi ülematele)
hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaalunioon Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (nimelt sai Ladislaus Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile Jii Podiebrad, kelle ajal (1168) algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. AustriahertsogHabsburg-personaalunioonUngariga-Ungarikunnka-keskvõimtuge vam-PooladünastiaJagelloonid Poola riigi algus. 9. sajandil oli Poola aladel 13 väikest hõimuriiki. Polaanide vürst Miezko I (u 960-992) ühendas 10. sajandi lõpuks suuremosa Poola aladest oma võimu alla
See oli üheks põhjuseks, miks Norras ja Islandil leidis reformatsioon vastuseisu veel 17. sajandilgi. Poola varauusaja alguses Ida-Euroopas kujunes rivaalitsevaks paariks Venemaa ja Poola, kelle vastuolud said alguse juba keskaja lõpul, mil Moskva ja Leedu jagasid kunagise Kiievi riigi alasid. Moskva suurvürstiriigi taotlus ,,esiisade pärandusele" vallandas kestvad sõjad Leeduga, sundides viimast lähenema Poolale. Varauusaja alguses valitsesid Poolat Leedu päritolu jagelloonid, kes olid samaaegselt (kuni 1526) ka Tsehhi ja Ungari troonil. Riigikorralduselt oli Poola erandlik kogu Euroopas. Siin koondus aristokraatia ja alamaadel (szlachta) ühiselt tugeva kuningavõimu vastu, mis tagas Euroopas ainulaadsed aadlivabadused ja privileegid. Kõrgem võim riigis kuulus seimile, mis koosnes kõrgaadlit esindavast senatist ning szlachta't esindavast saadikutekojast. Alates 1505. aastast oli kõigil seimi saadikutel vetoõigus:
annaabi.ee 
