Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagatu neljaks. Kolmandaks aga püüdsid nad laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja LadinaAmeerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad.
kraavitöölisteks. Kõik pidid hakkama täitma oma töönorme et saada kätte enda toidukogus, kes lisa tegid said eraldi lauda kus oli parem ja rohkem toitu. Esimesel vabal päeval peale 3 nädalast töötamist oli mõeldud riiete kohendamiseks ja tekkisid lahkhelid nende vahel kes tegid norme üle ja kes ei suutnud normide liiga kiire tõstmise pärast enam norme ületada. Mõne kuu pärast koliti nad 3-4km eemale Korjažmasse kus nad paigutati barakkidesse mis oli jagatu ruumikuubikuteks, varsti peale seda hakati toidupuuduse tõttu varastama toitu kohalikelt mis rikkus nende omavahelisi suhteid ja kauba vahetamist jäi kõvasti vähemaks. Hakati otsima alternatiive ja leitsi vana mahajäetud jahuladu. Seejärel hakati seasööki sigadelt ära võtma aga ustele pandi tabalukud ette. Järgmisel õhtul löödi hanguga läbi mees kes üritas vilja varastada. Toitu hakati tegema kontidest ja kartulikoortest.
Kõige olulisem mõju on situatsioonil(keskond ja tehnoloogia) On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga T. Burns ja M. Stalker – eristavad mehhanistliku ja orgaanilist organisatsiooni P. R. Lawrence ja J. W. Lorsch – kaht liiki mudelit: diferentseerimine ja integratsioon Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond, seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatu osavaldkondadeks) ja integreeritud Juhuslikkuse käsitlussuund Juhuslikkuse teooria (contingency theory) – suhtelisuse mõiste sissetoomina Ohud C. Argyris – A- tüüpi organisatsioonid vähendavad töötajate iseseisvust ja loovust ning riskivõtmist B- tüüpi organisatsioonid nõuavad kompetentseid ja pühendunud töötajaid Süsteemiteooria mõjud Organisatsioon kui avatud süsteem omna allsüsteemidega (eelmise saj – ndad aastad)
Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B (Tõepoolest, kuna võrreldavad piirkasulikkused on MUa=60/0,6=100 ja MUb=30/0,4=75, siis MUa > MUb ja tarbija peaks kulutama rohkem raha kauba A ostmisele.) Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).) Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Kauba A hinnatõus: Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks:
osas valgustatud, seda just tema eripärade väljatoomiseks. Näiteks võiks siin tuua valgustatud kirikutornid, hoone seinte valgustamine on suhteliselt populaarneka siis, kui tegemist on kaubandusliku hoonega (Kaubamaja). Samuti on väga äratuntavaks tehtud Tigutorni torn, mis öösel on vägagi äratuntav ja segiaetamatu. 24 3.5 Maamärkide jaotus vastavalt ehitusperioodile. Esmalt on antud töös toodud maamärgid ehitamisaja järgi jagatu nelja perioodi. Esimesse perioodi on pandud maamärgid, mille ehitusaeg on enne 1940ndat aastat, teine periood sisaldab Nõukogude aegseid ehitisi, ehk siis aastaid 1940-1991, kolmas on taasiseseisvunud Eesti esimene periood, aastad 1991-2000 ning viimane perioodiks on aastad 2000-2008. Vastava jaotuse järgi leiti, et esimesel perioodil ehitati 5, teisel 6, kolmandal 3 ning neljandal ja kõige lühemal perioodil on ehitatud 5 maamärgi staatusega hoonet Tartus (vt. Lisa 3).
3) intiimsus tekib automaatselt 4) seksuaalsus avaldub automaatselt 5) i tähendab, et teatakse teineteise kohta kõike 6) ainult siis tekib, kui on ühised huvid 7) ollakse alati ühel meelel 8) i on õnne allikas Intiimsuse baaselemendid Hoolitsus ja jagamine Hoolitsus on positiivne hoiak teise inimese suhtes, samuti see, et teisele osutatakse tähelepanu. Jagamine tunnete, mõtete jagamine. Selleks on vaja aega. Jagamine toimub eneseavamise käigus, mis peab olema vastastikune. Jagatu ei pea olema vaid positiivne, vaid ka ebameeldivuste jagamine on osa intiimsusest. 26 Usaldus Uskumus, et see inimene, kellest sa sõltud, täidab su positiivseid ootusi. Teise inimese käitumise etteennustamine. Usaldus suhetes on kahepoolne. Avatus, jagamine aktsepteerimine, toetus, kooperatiivsus. Kõige tähtsamaks usaldussuhetes on kooperatiivsus, algataja poolt avatus
annaabi.ee 
