Võimalusel kirjeldada neid põhimõtteid, mudeleid Kes(juht, juhatus) ettevõttes langetab hinnaalaseid otsuseid? Turustus Kus ja kuidas ettevõte oma tooteid turustab? Milliseid turustuskanaleid kasutatakse(vahendajad, edasmüüjad, kauplused, võrkturustus, internet vms)? Millist turustust strateegiat ettevõtte kasutab? (intensiivne, valik, välistav) Millised on erinevade edasimüüjate/vahendajate nõuded? Turustuskanalid Jaekauplused Esindussalongid Projektimüügiesindused ( eriprojektidele, ehitusfirma näide suurtellimustega) Erinevatel esindustel erinevad sihtgrupid Müügitoetustegevus Kus ja kuidas ettevõtte ennast ja või oma tooteid reklaamid? Ära tuleks märgkida milline periood vaatluse alla võeti. Võimalusel nimetada konkreetsed viisid. Kus, millal kuidas reklaamis? Kas kasutatakse teisi müügitoetus meetmeid (suhtekorraldus, müügiedendamise võtted(tarbjamängud a la 2=1, messid, ) vms.)
Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse uudseid ja põnevaid tooteid, millede kaudu saame uued maitsed oma klientidele kättesaadavaks muuta. 1.1 Ajalugu Kaupmees alustas oma tegevust juba 1992. aasta detsembris kui avati Pirita Hulgikaup. Algselt oli sortimendis umbes 300 toodet, kuid paari aastaga toimus kasv ja juba 1994 aastaks oli sortimendis kaubaartikleid 3000. Töötajate arv oli alla kümne inimese. Kaupmees Grupi kasv aastate kaupa:
investeeringud, suured pakkimine ja turustamine tööjõu kulud ja tohutu klintide läbilaskevõime Take-away (fish and Kiire toidu ja joogi Arenenud algsest chips, kioskid) pakkumine fish and chips kontseptsioonist. Jaekauplused Pakuvad toitu ja Arenenud jooki kui lisateenust prestiižikatest kauplustest, pakutavatele jaekaupadele kes soovisid pakkuda sööki ja jooki kui osa jaemüügi kontseptsioonist
Muutes suhteid oma varustajatega, paranevad ka tulemused ja suudetakse leida paremaid võimalusi tehnoloogia uuendamiseks, samal ajal kulusid märgatavalt vähendades. (Aoki et.al.) Iga keiretsu võib olla kuni 30 ettevõtet, mis on laiali väga erinevates ja mitmetes tööstusharudes. Toidukäitlejad, pabertööstused, autotootjad, kaameratootjad, filmistuudiod, kaevandusettevõtted, kinnisvara, farmaatsiatooted, õlletehased, piiritusetehased, raudteed, laevaliinid, jaekauplused, tuumaelektrijaamad, rõivaste valmistajad ja nii edasi ja edasi. Kõik taolised ettevõtted on omavahel kergelt seotud, kuid toovad üksteiselt lõputult kasu. Keiretsu on tööstusharude vaheline võrgustik, mille ühe- ja kahesuunalised kokkulepped pakuvad üksteisele äritehinguid ja jagavad rasketel aegadel kõik koos ajutisi raskeid hetki, mis vastasel juhul põhjustaksid keiretsu ebastabiilsust. Omavaheliste suhete erinevused jagavad keiretsud kahte rühma
eeldavatele äriideedele, mille raskuspunkt ei ole seotud hinnafaktoritega. (Tonndorf 1995: 12) Arvestada tuleb ka inflatsiooni mõjudega. Kõrge inflatsiooniga majanduse korral soovivad kliendid kaupu osta kohe, eelistades kulutada raha kohe kui neil seda tekib. Samas on inimesed vähem teadlikud hindadest, kuna ajaloolise hinnad ei ole enam võrreldavad hetkeseisuga. Sellega seoses kasvab laenamise ja kauplusepõhise krediidi nõudlus. Jaekauplused reageerivad sellele tihti bränditoodete vahetamisega vähem tuntud toodete vastu millel on kõrgem marginaal. Lisaks pannakse rohkem rõhku 7 hinnareklaamile ja vähendatakse imagoreklaame. Hankijad omakorda soovivad kõrge inflatsiooni korral kaupade eest kohe tasu kätte saada ja mitte krediiti anda. Hinda lähevad allahindlused ja pikemad kaupluste lahtioleku ajad. Jaekaubandusettevõtted
annaabi.ee 
