1. Sissejuhatus Antud töö eesmärgiks oli uurida Fazeri saiaküpsetusleti hinnakujundust Tartu erinevates jaekauplustes. Kogusime andmeid 3 erinevast jaekaubandusettevõttest, kus see lett on olemas. Käesolevas uurimuses analüüsime Ringtee Selveri, Kaubamaja Toidumaailma ja Rimi Hypermarketi Fazeri saiatoodete sortimenti ning tarbijale kujundatud hindu. Töö käigus külastasime kõikide Tartus esindatavate jaekaubanduskettide poode, kuid selgus, et Fazer on esindatud neist vaid kolmes eelpool nimetatutest. 3 2. Fazer Eesti AS tutvustus Fazeri pagaritööstused (Fazer Leipomot OY) on Soome juhtiv pagaritööstusettevõte, mis kuulub 1891. aastal asutatud Fazeri kontserni. Pagaritööstused asuvad lisaks Soomele ka Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja Venemaal. Fazeri
vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse tõstmiseks vajalikud kontsentratsioon ja spetsialiseerumine. Tootmisvõimsuste kasutamist piimasektoris mõjutab oluliselt tootmise kõrge sessoonsus, mistõttu ettevõtjad peavad hoidma töötlemisvaru. Sarnaselt teiste toiduainetööstuste sektoritega, toimus ka piimatööstustes 2002-2003 aastal tootmise hügieeninõuetega vastavusse viimine, lisaks pöörati tähelepanu ka tootmise/toodete
teenindaja-administraatorid; assistendid; infoteenindajad; letiteenindajad; saaliteenindajad; kassapidajad: kaubavastuvõtjad; transporttöölised: kärupaigutajad 2.4 Põhilised konkurendid Suurimateks konkurentideks Selveri ketile on Rimi Food AS, Maxima Eesti OÜ ja Prisma. 5 Konkurentsis oli suurim muutuste aeg aastal 2008, kus jaekaubanduse kasv pöördus languseks. Suuremate jaekaubanduskettide vahel käivitus tugev konkurents eesmärgiga pakkuda kliendile soodsaimat hinda. Selle raames renoveeriti Säästumarketid, uuendades kaupluse kontseptsiooni, siseilmet ja logo. Sortiment suurenes keskmiselt 300-500 toote võrra. Maxima Eesti OÜ avas esimese Maxima XXX hüpermarketi Pärnus. Turule tuli uus lojaalsusprogramm ,,Aitähh" kaardi näol. Turu liidrid jaekaubanduses investeerisid veel viimaseid sääste, et tagada püsiklientide ulatuslikkus. Selver avas 2008
· Kaupade konsolideerimine(erinevate kaupade komplekteerimine ja saatmine) · Laod kui täppistarnete väljastamise koht(tarned on väga täpselt paika pandud lähetused) Materjalide juhtimine/tootmislogistika · Pooltoodete säilitamine · Tootmisvaru · Ladu kui osa tootmisprotsessist Jaotuslogistika · Valmistoodete ladu · Keskladu jaekaubanduskettide jaotuskeskused · Korje Peamised Laooperatsioonid Olulisemad laooperatsioonid: kauba vastuvõtt, ladustamine, noppimine, sorteerimine, pakkimine, komplekteerimine, väljastamine Jaotustegevuste planeerimine (DRP) Tõhus tarbija reageering (ECR) ECR võib defineerida kui info- ja materjalivoogude koosplaneerimist tootjate ja müüjate poolt ühiselt kavandatud nõudluse prognoosil. Müügipõhiste tellimuste kasutamine. Tarnija poolt juhitud laotegevus (VMI)
Iga kaupmees peab pidevalt võitlema, et tulla toime üha kasvavate kulutustega tööjõule, üürile ja ettevõtlusele. Kasvavad kulud sunnivad ettevõtet tööviljakust tõstma ja oma tegevust ratsionaliseerima senikaua, kuni neid ei ole kompenseeritud hinnatäiendite ja hindade tõusuga. (Tonndorf 1995, 14) Lahenduseks on pikaajaline strateegiline planeerimine mille erinevaid viise järgnevalt ka käsitletakse. 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine Järjest enam on hakanud levima jaekaubanduskettide laienemine rahvusvahelisele turule. Suurtele jaekaubandusettevõtetele, kes kodumaisel turul on edukalt oma ettevõtlusstrateegiat ja inimkapitali arendanud, sobib laienemine rahvusvahelistele turgudele suurepäraselt. Samas väiksemad ettevõtted, kes on loonud tugeva brändi ja jaekaubanduskontseptsiooni, võivad samuti edukalt rahvusvahelistuda. (Gilbert 2003, 396) Hulk ettevõtte olemasolevast oskusteabe on võimalik ära kasutada uutel turgudel