........................................................ 8 KASUTATUD Kirjandus........................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles. Referaat on kirjutatud kolme allika põhjal: Tiina Leemetsa artiklid „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ ja „Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles“ ning Kati Pedaja „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad“. 3 1. INGLISE KEELEST LAENAMINE JA SELLE PÕHJUSED Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri
....................................................................................... 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie
laenamisviise. Kolmas peatükk ja selle kolm alapeatükki toovad lugejani võõrlaenude mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on
Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend
The students´ answers to the questionnaire were almost as expected, so the author of the paper is pleased with the results and learned to analyse information gathered via a questionnaire. 17 KASUTATUD KIRJANDUS Erelt T., Need rasked võõrsõnad, URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html(14.03.2017) Leemets T., Mullivann, peenema nimega jaccusi. 2002. URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/jaccuzi.html (12.03.2017) Leemets T., Uuemaid inglise laene, URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html (14.03.2017) Mikk M-M., Spiik estonglish? 2011 URL: http://www.ohtuleht.ee/418016/spiik-estonglish (10.03.2017) Tammemägi A., Ehala M., Eesti õpilaste keelehoiakud 2011. aastal. URL: http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/4/137 (15.03.2017)
annaabi.ee 
