Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär.
Teine mitteverbaalse suhtlemise tähtis element on hoida head pilgukontakti ja noogutada. Viimane mitteverbaalse kuulamise aspekt on miimika peegeldamine. Kui inimene on tõsine, ole sina ka. Kõige lihtsam ja edukam peegeldamise viis on jälgida inimest ja lasta tal valida toon. Kui inimene on vaikne ja kurva ilmega, räägi sina ka vaikselt ja ära naera. Püüa peegeldada ka näoilmet ja kehaasendit. Teist oskust võib paremini kirjeldada kui "kergelt-sõnalist". Jaatusele, mille sa annad oma kehakeelega, võid osavalt lisada lihtsaid sõnalisi julgustusi. Võid öelda näiteks "Õige" või õhata "Ooh", kaasa elada sõnadega "Mul on kahju", "Oi ei", "Kui tore". Muidugi saab seda teha ainult kõnepauside ajal ja mõõdutundega. Kasutatud kirjandus Ajakiri ,,Pere ja Kodu" märts 2002, lk.42-43. http://web.zone.ee/timbergr/inimene_8/kuulamine.htmlhttp://web.zone.ee/timbergr/inime ne_8/kuulamine.html http://www.tlu
TINGIV-KATEGOORILINE süllogism ehk hüpoteetilis-kategooriline süllogism (ik mixed hypothetical syllogism) on süllogism, mille suurem eeldus on tingiv ning väiksem eeldus on kategooriline väide. Tingiv-kategoorilisel süllogismil on ainult kaks korrektset moodust, mis kindlustavad tõese järelduse juhul, kui eeldused on tõesed. Need on: jaatav moodus (ld=ik modus ponens) ja eitav moodus (ld=ik modus tollens). 1) Modus ponens: aluse jaatus viib tagajärje jaatusele. Kehtiv moodus. pq Kui vihma sajab, siis on tänav märg. p Vihma sajab. q J: Tänav on märg. p , q tähistavad väiteid, p on alus, q on tagajärg. Seda loetakse: Kui p, siis q. On p. Järelikult, on q. Järeldus tuleneb eeldusest PARATAMATULT. Valemina: (p q) & p q . p ja q võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed väited. Tähistame positiivsed väited: A, B. (Nt. A: isend on noor; B: isend on terve
TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM Tingiv-kategoorilisel süllogismil on ainult kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul, kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus (ld ja ingl modus ponens) ja eitav moodus (ld ja ingl modus tollens). Mõnikord räägitaksegi ainult modus ponens’ist ja modus tollens’ist ning neid ühendavat üldterminit ei kasutata. 1) Modus ponens ehk jaatav moodus: aluse jaatus viib tagajärje jaatusele. See on kehtiv järeldamise moodus, lühendatult MP. p → q Nt Kui vihma sajab (A), siis on tänav märg (B). A → B p Vihma sajab. A ∴ q J: tänav on märg.3 B Jaatava mooduse valem on (p → q), p ⊨ q. Kummalgi juhul tähistavad p ja q väiteid, p on alus, q on tagajärg. Seda loetakse „Kui p, siis q. On p. Järelikult on q”. Lõppjäreldus tuleneb eeldustest paratamatult. Jaatavat moodust võib sõnastada ka pikemalt: kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg
TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM Tingiv-kategoorilisel süllogismil on ainult kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul, kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus (ld ja ingl modus ponens) ja eitav moodus (ld ja ingl modus tollens). Mõnikord räägitaksegi ainult modus ponens'ist ja modus tollens'ist ning neid ühendavat üldterminit ei kasutata. 1) Modus ponens ehk jaatav moodus: aluse jaatus viib tagajärje jaatusele. See on kehtiv järeldamise moodus, lühendatult MP. pq Nt Kui vihma sajab (A), siis on tänav märg (B). AB p Vihma sajab. A q J: tänav on märg.3 B Jaatava mooduse valem on (p q), p q. Kummalgi juhul tähistavad p ja q väiteid, p on alus, q on tagajärg. Seda loetakse ,,Kui p, siis q. On p
annaabi.ee 
