Lahke ning abivalmis personal. Uusajal põhjustas tehnika areng (aurumasin, vedur-1803, esimene raudtee Inglismaal-1825) 19. sajandi alguses murrangu ka reisiliikluses. Raudteede ehitamisega muutus reisimine kergemaks. Hotellide kujunemine tänapäeva tähenduses algaski Euroopas 1830. aastatel ka kiirenes raudteede tekkimisega. Uue ajastu esimeseks hotelliks tavatsetakse pidada Der Badische Hof-i Badenis Saksamaal, mis valmis 1809.a. Hotelle ehitati peamiselt jaamahoonete juurde või nende lähedusse, suuremate linnade peatänavate ja platside äärde, ravi- ja supluskohtadesse. Hotellinduse arengule andis omapoolse tõuke Euroopas rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. Näiteks: London, Pariis, Berliin, Viin. Viimasesse rajati 1873.a. veel praegugi maailmamainega hotellid: Hotel Bristol, Hotel Imperial, Grandhotel. Aastad 1880 ja 1914 (I maailmasõja alguse) vahel tähendasid hotellinduse suurt õitseaega. 19.
aastal toimusid suured muudatused kogu Euroopas. Senised vaid ülikutele kasutamiseks mõeldud majutusasutused muutusid kõigile(ka lihtrahvale) avatud asutusteks. Tõeline turism sai alguse seoses raudteede tekkimise ja arenguga 19.sajandil. Hotellide kujunemine tänapäeva tähenduses algas Euroopas 1830.aastatel ja kiirenes koos raudteede arenguga. Hotelle hakati rajama eelkõige linnade keskele või transpordisõlmede lähedale(jaamahoonete, peatänavate äärde, ravi- ja supluskohtade lähedusse). Oluliseks aastaarvuks võib hotellimajanduses pidada 1829.aastat, kui Ameerika Ühendriikides Bostonis avati hotell Tremont House, mida võib pidada majutusasutuseks tänapäevases mõistes. Turismi algfaasi (aastad 1851-1914) iseloomustab ööbimisasutuste ulatuslik ehitamine koos turismipiirkondade rajamise ja arendamisega. Hotellimajanduse arengule Euroopas andis tõuke rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. 19
ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936. 1937. aastal algas kiriku remont, millega ühtlasi eestipärastati tema välimus. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Kroonuhistoritsism Tallinnas 12 Tondi kasarmud Balti jaam Kreenholmi Georgi vabrik 13 Raudtee tulek Eestisse, jaamahoonete arhitektuur. Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski. Haruraudtee oli liinil Keila – Haapsalu. Keila raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise (Paldiski–)Tallinna– Narva raudtee rajamisega. 1905. aastal valmis Keila–Haapsalu raudtee ning Keilast sai sõlmjaam. Keila jaama hoone 14 Keila jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal ja on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni
(hiljem Mõisalüla), Kirbeli, Rujiena, Naukseni, Piksari, Omuli, Ergeme ja Valga. Raudteeharu toomine Mõisakülast (tol ajal veel Laatre) Viljandisse oli seotud Viljandi linnaisade huviga Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897. Jaamahoonete ehitus toimus ajavahemikus 1896 -1898. Enamus neist valmisid tüüpprojektide alusel, väljaarvatud Sinialliku jaamahoone, mis oli ehitatud eriprojekti järgi. Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898. aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide rongiliin. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati lõplikult 1901. aastal. 2.3 Valga-Mõniste
tüüpehitiste järgi. Kreisikeskustes kohustuslikud kivist kohtuhooned ja nummerdatud krundid. Tüüpfassaadid. Ka hävinud Tartu hobupostijaam oli tüüpprojekti järgi ehitatud. Lisaks ehitustegevusele tekkis Balti raudteevõrgustiku väljaehitamine 1870 Peterburi (Rakvere) Tallinn- Paldiski. Järgnes Tartu-Tapa haruraudtee, Riia-Pihkva, kitsarööpeline Valga- Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne
annaabi.ee 
