Rebeka Kui Aabrahami ja Saara poeg Iisak oli suureks kasvanud,saatsid nad oma ustava teenri Elieseri Naahorisse Mesopotaamias,et talle naist leida. Elieser kohtas kaevul Rebekat ning teda rabas neiu lahkus ja ilu. Ta andis Rebeka vanematele rikkalikult kingitusi ning too nõustus minema Kaananimaale ja Iisakiga abielluma. Kakskümmend aastat hiljem tõi Rebeka ilmale kaksikud Eesavi ja Jaakobi. Kui pojad olid suured,õhutas Rebeka oma lemmikut Jaakobit panema isa kavalusega uskuma,et tema on vanem poeg,nii et ta saaks isa erilise õnnistuse. Rebeka pettus muutis heebrea rahva ajalugu,sest ta andis nende saatuse voorusliku Jaakobi,mitte Eesavi kätesse. Jumal ütles Rebekale:Su ihus on kaks rahvast,kaks erinevat hõimu saab su üsast alguse: üks rahvas on vägevam teisest-vanem orjab nooremat.(1 Mo. 25:23) Eesav ja Jaakob Kaksikutel oli väga erinev iseloom. Eesavist sai osav jahimees,kellele meeldis ringi uidata,Jaakob
tuli. Iisak ja Rebeka armusid teineteise ja abiellusid. Nad said kaks lasti Jaakob ja Eesav kaksikud. Eesavist sai põllumees ja jahimees. Iisak armastas teda rohkem. Jaakobist sai karjakasvataja ning teda armastas Rebeka eelkõige. Eesav müüs Jaakobile oma esmasünniõiguse läätseleeme eest. Kui Eesav oli küttimas, pani Jaakob ema nõuandel Eesavi moodi riidesse ja isa õnnistas teda esmasünniõnnistusega. Pettus õnnestus. Eesav tahtis kättemaksuks Jaakobit tappa ning ema soovitas Jaakobil põgeneda oma onu Laabani juurde Mesopotaamiasse. Jaakob nägi unes ingleid ja Jumalat, kes ütles, et maa mille peal Jaakob magab kuulub Jaakobile ning et Jumal kaitseb Jaakobit kõikjal. Jaakob jõudis Mesopotaamiasse ja kohtas kaevu juures Raahelit. Laaban lubas Jaakobil abielluda Raaheliga siis, kui Jaakob on Laabani jures töötanud 7 aastat. 7 aasta möödudes Laaban pettis Jaakobit ja pani ta paari vanema tütre Leaga. Laaban lubas abielluda ka
Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90) - Paasapühasid peetakse Iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Paasapühad on päev, mil jumal lasi egiptlastele langeda viimase nuhtluse: esmasündinute surmamine
"Toora annab meile käsu elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist." Vastavalt juudi seadusele, peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii palju, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit. Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: lulav (palm), hadass (mürt), arava (paju) ja etrog (sitruseline). Need neli vilja eriliiku iseloomustavad inimtüüpe, õpetavad meid hindama üksteist. Sitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod. Palmiviljal on ainult maitse, ehk õpetus, kuid
maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib maali sisemine elulisus, monumentaalne kompositsioon, leegitsevad toonid ja rahulik meeleolu. Viimaste aastate tuntumateks töödeks on veel ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut" Rijksmuseumis, ,,Jaakobit õnnistamas" ning ,,Perekonna portreed" Braunschwaigi muuseumis. Nende iseloomustavaks tegureiks on võimas ja suur vormikujundus, vaba ja laia pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ning värelevad värvid ehkki iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Esile kerkivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes varjundites. Maalija luigelauluks sai 1669. aastal valmistatud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek"
Jeruusalemm Templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit ( Sak 14:16). Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii palju, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit. Kuna igaük neist on kogenud ja teab rändamise tähendust. Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog ( sitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Sitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod
JeruusalemmaTemplissekokku,et ohverdadatänuohvreid.Seeoli eeltähenduseksMessia ajale,kus kõik rahvadtulevadJeruusalemma,et tähistadaSukkotit. VastavaltHalachale ( juudi seadus),peavadlehtmajadasetsemaavatudtaevaall ja katuspeabolemakaetud lehtedeganii palju, et oleksvõimalik nähatähti taevas.Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakseSukkoti seitsmepäevajooksul iga päevühtekülalist: Aabrahami,Iisakit, Jaakobit,Joosepit,Moosest,Aaronit ja Taavetit.Kunaigaüksneiston kogenudja teab rändamisetähendust. Lehtmajaon rõõmsapäraseltkaunistatudpuuviljadega,mis näitabõnnistust.Seal hulgas peabkindlasti olemaneli taime:Lulav (palm),hadass( mürt),arava(paju) ja etrog ( tsitruseline).Talmudekohaseltiseloomustavadneedneli vilja eriliiki inimtüüpeõpetavad meidhindamaüksteist.Tsitruseliselon nii lõhnkui maitse,s.t. õpetusja teod.
Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses hea elujärje ja paljud neist hakkasid pidama Egiptust oma kodumaaks. Olles egiptlaste hulgas
Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses hea elujärje ja paljud neist hakkasid pidama Egiptust oma kodumaaks. Olles
Jeruusalemma Templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit . Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii palju, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit. Kuna igaüks neist on kogenud ja teab rändamise tähendust. Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog ( tsitruseline). Talmude kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Tsitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod.
annaabi.ee 
