Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle : -kui telg kaldub ülevalt tahapoole Negatiivne pikikalle: -kui telg kaldub ülevalt ettepoole Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks) mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Pöördtelje pikikalde mõju sõiduomadustele: -hoiab paremini sõidusuunda -suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesõiduasnedisse -ei mõjuta rehvide kulumist -väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks. Reguleerimine tavaliselt reguleeritav suurematel sõiduautodel ja reguleeritakse kahe õõtshoova variandil samadest kohtadest kust rattakalletki Kokku-ja lahkujooks (toe-in ja toe-out)
12.12 12 Pöördtelje pikikalle on pöördtelje (käänmilku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 13 Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks), mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Reguleerandmetes antakse pöördtelje pikikalle kraadides (°). Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 14 Pöördtelje pikikalde mõju sõiduomadustele: hoiab paremini sõidusuunda suure pöördenurgakorral aitab tagastada rooli otsesõiduasendisse. ei mõjuta rehvidekulumist, väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks.
350. [6] Renard GT projekteerisid Andres Uibomäe, Ando Paapstel ja Kaarel Kivikangur, käsitöö poole tegid Siim West ja Mait Mahlapuu. [6] 8 3.2. TEHNILINE INFO Mootori tüüp: V2 90° Moto Guzzi “Quattrovalvole” Kubatuur: 1151 cm³ Mootori juhtelektroonika: EFI Euro 4 Süsinik/kevlar kandevkere Teljevahe: 1450 mm Järeljooks: 97 mm Roolinurk: 23° Esiamort: kahesuunaliselt seadistatav Öhlins S36DR1L Tagaamort: kolmesuunaliselt seadistatav Öhlins TTX 36 Esi-/tagapidurid: kaks ujuvat ketast diameetriga Ø 320 mm, kuuekolvilised monoplokk pidurisadulad/üks ujuv piduriketas diameetriga Ø 220 mm, neljakolviline monoplokk pidurisadul. Esi-/tagavelg: 3.50 x 17" / 5.50 x 17" Esi-/tagarehv: 120/70 ZR17 / 190/55 ZR17 Pikkus: 2100 mm
1.3. Rataste ja käändtelje seadenurgad Tabel 3. Nimetus, ühikud EES TAGA Ratta külgkalle -0º21’ -0º31’ Kokkujooks 1 mm 2 mm Käändtelje pikikalle (Caster) 1º20’ - Käändtelje põikikalle (SAI) 13 º22’ - Järeljooks 1480 mm 1450 mm Käänuraadius Millised on näidissõidukil ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimis võimalused? Näidissõiduki ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimine on võimalik rooliliigendite pikkuse muutmise korral. Reguleerimisel tuleb jälgida, et mõlema liigendi pikkuste vahe ei ületaks 1,5 mm, muidu tekib kokku- või lahkujooks. Käändtelje seadenurga reguleerimiseks on ette nähtud
Sõltumatu vedrustus: iga ratas erladi vedrustatud Rataste suunang On rataste erinevate seadmenurkade suunda, mill ül on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust ja rooli pööramise raskust. Rattakalle, pöördtelje pikikalle, kokku- või lahkujooks, järeljooks. Mida suurem on järeljooksu nurk, seda parem on juhitavus, aga raskem on rool. Rattakalle Ehk camber, on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk, seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks, kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Positiivne: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivad lõtkud, Vähendab tee ebatasast
Alumise toru ja püsttoendi vahele aga kinnitatakse mootor. 149 148 Vedrustus MootOFratta-esiliargid. Varem käsutati mootorratastel pal- jusid esihargi konstruktsioone. Tänapäeval on valitsevaks tüübiks kujunenud teleskoop- e s i h a r k (joon. 87, b), mille selge joon sobib hästi nüüdismootorrataste voolujoo- nelise üldkujuga. Teleskoop-esihargil on püsiva suurusega järeljooks, mis on oluline sõidustabiilsuse seisukohalt. Teleskoop-esiharke võib liigitada kolme rühma: amorti- saatorita, klappamortisaatoriga ja klapita amortisaatoriga esiharkideks, Esimest tüüpi käsutatakse ainult mopeedidel, kahte viimast aga mootorratastel. Iga esihargi juures võib eristada kahte liiki osi: vedrus- tamata (tee suhtes) osad ja vedrustatud osad. Vedrustatud osad on kaks torukujulist põske, mida üla- osas ühendavad omavahel ja rooli võlliga kaks sildplaati.
annaabi.ee 
