haritud inimene. Ivo Linnal on kaks venda. Ivo Linnat ja tema vendi ei ristitudki, seega pidas Ivo Linna end kogu aeg ristimata koeraks. Ivo Linna oli peres kõige noorem niiõelda pesamuna. Kõik vennad käisid Viktor Kingissepa nimelises keskkoolis. Ivo Linnat huvitas raamatute lugemine ja seda siiamaani. Tema vanemad vennad kiusasid teda pidevalt, sest ta oli ikkagi ju kõige noorem peres. Ta pidi näiteks vanemate vendade asju kandma jne. Tema vanaema ja vanaisa küüditati Siberisse. Ivole meeldis ka väga sporti teha. Aastal 1956 läks ta esimesse klassi. Tema vend hakkas sõjaväest tagasi tulles tegema koos teistega ansamblit Peoleo. Ning loomulikult oli ka Ivol vaja hakata bändi tegema. 1966. Aastal sündis neil kitarristide ansambel Müstikud. Nad mängisid kogu keskkooli viimase klassi jooksul. Esimesed kitarrid tegid nad ise, kasutades ära Peoleo vanad kitarrid. Kooli raha eest osteti neile trummikomplekt ja kolm kitarri koos võimendiga. See bänd sai
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi . Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa.Meelis viidi telki ja Lembitu sai pahaseks.Kuna nüüd pidid nad ka ju ristiusu vastu võtma. Nüüd andis Lembitu
Ta on võtnud enda majja kaks vihavaenlasest haavatut ja oma rahulikkuse ja kindlameelsusega suudab ta neile selgeks teha, kes on majas peremees ja kelle sõna selles majas maksab. Ta suudab selle selgeks teha nii, et omavahel vaenlased olevad inimesed kuuletuvad, ja see viib nende viha samm-sammul lahtumiseni. Samuti muutvad nad iga päevaga omavahel sõbralikumaks. Nad mõlemad on elu päästmise eest tänulikud Ivole ja Margusele ja väga austavad neid. Abhaaslase Ahmedi mina-pilt muutus filmi jooksul paremuse poole. Algselt oli Ivo kahe külalise vahel suur vaen, mis ei lasknud neil rahulikult isegi ühe katuse all olla. Ahmed lubas grusiini Ivo majas maha tappa, mida loomulikult ei juhtunud, sest Ivo suutis end oma majas kehtestada. Lõpuks sai mees oma vaenust üle ning leppis oma algse vihavaenlasega. Ivo kehastab väga rahulikku ja tasakaalukat eestlast ja Margus lihtsat talupojatüüpi, kes
Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi. Ivo meenutab lapsepõlve Kehras. Vastu hommikut tuli salk räpaste mundritega venelasi hoovile, eemal ootas kaetud veoauto. Ivo perekonnas kardeti, et neid viiakse ära. Nad joovad vett, üks pilusilmne mongol silitas pere suurt triibulist kassi Tiigrit. Auto sõidab minema ja kõlab plahvatus. Ivo ja tema õemehe vend Kaarli läksid vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning 5 enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel. Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga lähedaselt ja intiimselt koos. Ivo pettus ning haus kättemaksu.
Ivo puhul on perekond sügavamalt välja toodud ning annab filmile tugeva aktsendi Ivo poja surm rindel sõja alguses on ilmselt üks tugevamateks põhjusteks, miks Ivost saab lepitaja grusiini ja tsetseeni vahel. Sügavaimat võimalikku armastust oma poja vastu märgib keeldumine lahkuda oma poja säilmete juurest, ehkki teda korduvalt ja mitmete poolt kutsutakse Eestisse. Ka oma pojatütresse suhtub Ivo väga kaitsvalt, ehkki Mari juba ammu Eestisse sõja eest põgenenud on. Ivole ei meeldi meeste huvi Mari pildi vastu ning manitseb rangelt tsetseene oma sõnu valima. Ehkki ka pojatütre armastus on suur, teab Ivo et Mariga on kõik korras ja ei näe põhjust kodust lahkumiseks. 1.8. Religioon Ehkki religioon ei ole filmis aset leiduvates konfliktides kõrgeimal kohal, tähistatakse ka see aspekt filmi jooksul. Ahmed mainib Allahi ja palvetab tema poole 8 ning Niko peidab Ahmedi eest pluusi alla oma risti
järele, siis ei leidnud eideke küllalt sõnu «isamaa ära-andjat ja viletsat salakuulajat» läites. Agnes märkas varsti, et vanamoor kütust ja laitust ette seatud plaani järele välja jagas. See tähelepanek jahutas imeliku kiirusega haige tänutundmust oma hoolitseja vastu, tegi teda kalgiks ja umbusklikuks: ta rõõmustas kuuldes, et Gabriel ikka elus ja terve, ja iaskis kõik muud jutud ühest kõrvast sisse, teisest välja. Kümnendal päeval pärast Agnese haavamist andis vanamoor Ivole teada, haige olla nii kaugele toibunud, et juba üles tahab tõusta. Ivo käskis vanamoori õues oodata ja läks üksipäini haiget vaatama. Agnes oli voodis istukile tõusnud. «Mis mu vaene reisiseltsiline teeb?» oli ta esimene küsimus. Ivo kortsutas vähe arusaadavalt kulmu. «Teie suhtute sellesse inimesesse väga suure osavõtuga?» küsis ta tumeda häälega, neiu valget nägu, milles sügavasse vajunud silmad telgi poolpimeduses peaaegu mustalt läikisid, ahne pilguga silmitsedes.
annaabi.ee 
