osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist)
Kasahstan) lihtsõduriks. Seal olles tekkis tal suhe Maria Issajevaga, kellega ta ka 1857. aastal abiellusid. 1859. aastal naases Dostojevski Peterburi, kus ta asus oma vennaga ajakirjandusse. Ajakirjad ,,Vremja" ja ,,Epohha" polnud just kõige edukamad, kuid viimane neist ilmus siiski kuni 1865. aastani. 1863. aastal reisis Dostojevski palju Euroopas ja külastas kohati ka paljusid kasiinosid. Seal tutvus ta Apollinaria Suslovaga, kellest sai eeskuju Katerina Ivanovnale, kellest saab lugeda nii ,,Kuritöö ja karistuses" kui ka ,,Vendades Karamazovites". Aasta hiljem suri Dostojevski naine ning ka vend Mihhail. See mõjus talle rängasti, mille tõttu ta külastas palju kasiinosid ning kaotas ka suure hulga raha. Lisaks sellele sõlmis ta ikka ja jälle palju kahtlaseid lepinguid, mis viitas sellele, et ta ei osanud rahaga väga ümber käia. Sellele vaatamata ilmus samal aastal ,,Ülestähendusi põranda
Sissejuhatus Dmitri saabub öösel koju. Sõlmitus Mitja karjub: "See on uskumatu!" ja terve pere jookseb kokku, et teda kuulata. Kulminatsioon isa võtab ajalehe kätte ja alustab lugemist: "29. detsembril kell 11.." Pööre tuli välja, et Mitja oli hobuse ette jäädes tulnud just hetk enne välja õllepoest ja oli ebakaines olekus. Puänt ta jookseb ajalehte teistelegi näitama: "Jooksen Makarovite juurde ja näitan seda neile... Ma pean näitama seda ka Ivanitskitele ja Natasa Ivanovnale ja Anisim Vassiljevitsile... Ma jooksen! Head aega!" 4) "Rõõm" on tüüpiline klassikalise ülesehitusega novell (Boccaccio novell).
Väidetavalt on tegemist Vene impeeriumi esimese üldkaardiga, mis koostatud teaduslikel alustel. Kaardil on ära märgitud riikide, kubermangude ja provintside piirid, asustatud punktid, tähtsamad teed, rahvaste elupaigad ja Suur Hiina müür. Kaarti kaunistavad erinevad joonistused, millel kujutatakse Vene riigi sümboolikat, stseene igapäevaelust ja antiikmütoloogiast. Kuna Kirillovi kaart avaldati esmakordselt 1730. aastatel, siis oli sellel ka pühendus valitsevale keisrinnale Anna Ivanovnale (võimul 1730 1740). 1 I. K. Kirillov vene riigitegelane, geograaf ja kartograaf. 1707. või 1708. aastal lõpetas Moskva navigatsioonikooli. 1720. aastal juhatas teaduslikke töid, mille eesmärgiks oli Vene impeeriumi maakaartide koostamine. 1727. aastal koostas Kirillov esimese Venemaa süstemaatilise majanduslik-geograafilise kirjelduse, mis ilmus pealkirja all "Vene riigi õitsev olukord". 13
sajandi lõpul moodustasid need rendivormid alla veerandi feodaalrendi koguväärtusest. Feodaalkoormiste ülemäärast suurendamist takistas vaid majanduslik arvestus, et laostunud talud ei suutnud enam koormisi kanda. Tsaarivalitsus oli seisukohal, et mõisnikel on vabadus talupoegade koormisi peale suruda. Roseni deklaratsiooni olemus Keskvalitsuse seisukoht väljendus selgelt 1739. aasta juulis Vohnja möldri Jaani kaebuse lahendamise käigus. Mölder Jaan esitas Peterburi tsaarinna Anna Ivanovnale kaebuse oma mõisniku Hindrich Baeri vastu. Kaebuses kurtis, et mõisnik on tõstnud möldri koormisi, suurendanud viljaandamit, võtnud talt ära osa loomi. Pärast kahekuist ootamist Peterburis, saadeti Jaan Tallinna, kus teda peksti ja mõisteti vangi. Oli seitse nädalat vangis, siis põgenes ja jõudnud uuesti Peterburi, esitas valitsuse kaebekirja. Asja uuriti ja Liivimaa maanõuniku parun Roseni koostatud ja õuekohtu poolt edasisaadetud seletus läks ajalukku Roseni deklaratsiooni