võit. Igorantia non est argumentum Mitteteadmine pole argument (Spinoza) In vino veritas, in aqua sanitas Viinas on tõde, vees on tervis (Plinius) Littera scripta manet Kirjutatud täht püsib, kirjapandu on jääv Lupus non mordet lupum Hunt hunti ei hammusta Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim (Iuvenalis) Non scholae, sed vitae discimus Me ei õpi mitte kooli, vaid elu tarvis Omnia vincit amor Armastus võidab kõik (Vergilius) Post factum nullum consilium Pärast tehtut ei ole mingit arupidamist, pärast tehtut on hilja aru pidada Sapienti sat Targale piisab vähesestki Scientia potestas est Teadmine on jõud Sic itur ad astra Nii minnakse tähtede poole (Vergilius) Sic transit gloria mundi Nii möödub maailma hiilgus
suurele publikule ja valjusti ettelugemiseks. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. 1) Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr, sel perioodil tegelesid roomlased peamiselt sõdimisega ning olulisi autoreid pole teada. 2) Arhailine ajajärk (240 81 eKr) Livius Andronicus, Plautus 3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) Vergilius, Ovidius 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14 117) Tacitus, Iuvenalis 5) Hilise keisririigi ajajärk (117 476) Ammianus Marcellinus, Ausonius 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 3. sajandiks said roomlased kogu Itaalia oma võimu alla ning ei pidanud enam sõdima, siis jäi meestel aega üle kirjutamiseks. 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus? Antiikkirjandus(t)e vahelduvad kõrgperioodid: Kuni 2
teemasid. Pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Eeskuju Aristoteles. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Need väljendid pärinevad Horatiuselt. carpe diem elu naudingute otsingud exegi monumentum olen püstitanud ausamba non omnis moriar ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest
"püstitasin ausamba" (luuletaja surematusest, sellest inspireeritult kirjutas ka Puskin hiljem sama pealkirja ja sarnase sisuga luuletuse nii mõjus oli see kujund), "ma ei sure üleni" (poeetiline testament oma elust ja viimastest soovidest, mingis mõttes ka sarnane eelmisega, kuna luuletajast jääb alati märk maha). 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajaid: Ennius, Lucilius, Horatius, Iuvenalis. Teemasid: ahnuse, pimedate kirgede, silmakirjalikkuse jm negatiivsete iseloomuomaduste kriitika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, korruptsioon, rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato)
kuulus sõjaväeline- ja tsiviilvõim. 1-2 saj m.a.j Rooma ,,kuldne ajastus". 212.a kuulutatakse Caracalla ediktiga kõik provintsiaalid Rooma kodanikeks. 3. saj. algas majanduslik ja poliitiline kriis. 4)Hilise keisririigi ajajärk (284 476 a. m.a.j) Tsiviilvõim eraldati sõjaväelisest võimust. Ristiusk. Palju rüüstamisi, kuni suurriigi languseni. Vana-Rooma kultuur: kirjandus: asju hakati kirja panema al 3. saj. eKr. Publius Vergilius Maro oli eepose ,,Aeneas" looja. Decimus Junius Iuvenalis rooma satiirik: ,,Tuleb paluda, et terve vaim oleks terves kehas." ehituskunst: Suurimaks saavutuseks on akveduktid(veetorud/kanalisatsioonisüsteem). Colosseum(amfiteater) ja Circus MaXimus (ratsamängude korraldamiskoht). Vana-Rooma hariduskorraldus: Põhimõtted Kreekast. 7aastani kasvatati kodus, hiljem poisid kooli ja tüdrukutel jätkus kasvatus kodus. Töökasvatus. Mängiti rõngaste, pallide jms. Elementaarkoolid andsid algharidust
Jagunes värsssatiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa vaheldumine). Rooma värsssatiirikud Quintus ENNIUS (239169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii terav (säilinud fragmendid, 31 rida) Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius)
annaabi.ee 
