Paabulinnu sulg, Hera Iuno Abielu, sünnitus mõtetu naine Põlluharimine, Vanem naine, konn, Demeter Ceres viljakus kruus, viljavihk Zeus Iuppiter Taevas, õigus Piksenol, habe Kauplemine, Tiivulised sandaalid, reisimine, Hermes Mecurius müts, lõppmatusse varastamine, märk
"Jumalate kujutamine Vergiliuse ,,Aeneise" I laulus". Vergiliuse teoses jumalad on esindatud ülendavalt, rahulikus vormis, vähem inimlikud võrreldes Kreeka mütoloogiaga. Nad on distsiplineeritud, tegutsevad irratsionaalselt, oma vastutusel ja ei lähe riski peale välja. Nad ei tee ennatlikke otsuseid ning igaühel on oma tegevuste eriala ja funktsioonid. Esimeses laulus me näeme peamiselt 3 jumalat: Juno, Jupiter ja Veenus. Ladina keele vasted on: Iuno, Iuppiter, Venus. Esimesena räägime Junost. Juno on kujutatud nagu kõige inimlik võrreldes teiste jumalatega. Tema käitumises võib märkida järgmised isiklikud omadused: viha, hirm, armastus, hoolitsus. Ta tunneb hirmu ja on vihane ennustuse pärast. Ennustus rääkis sellest, et troojalased hävitavad Kartaago. Juno oli Kartaago eeskostja ja kaitsja (soosija), kõige rohkem ta armastas just seda linna. Ta on hooliv, sest ta on valmis teha mis iganes, selleks, et kaitsta oma linna.
abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Veda (India) mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus
saj eKr Klassikaline Antiikaeg;Rooma Impeeriumis(väga suur) ladina keel(va kreeka);õiget keelt levitasid:Caesar,Cicero;;;4)5.saj pkr Klassikaline Rooma lagunenud;valitseb ristiusk;kasut ametlikult ladinakeelt,inim ei räägi;;;5)10.saj ametlikult ladina,kõnekeel prantsuse,itaalia,hispaania;;18.saj ladinakeelt ei kasut otseselt(ka mitte piiblis,kirikus,ülikoolis);;; Kreeka-Rooma jumalad:Hera-Iuno-abielu,sünnitus-paabulinnusulg;;Poseidon-Neptunus- veekogud-3-hark,pikad juuksed,habe;; Zeus-Iuppiter-taevas,õigus-piksenoolega,pikadu juuksed,habe;;Apollon-Apollo- muusika,ravimine,ennustamine-lüüra käes,ilus kutt;; Hermes-Mercurius-kauplemine,reisimine,varastamine-tiivad,peas müts/kiiver;;Artemis-Diana- loodus,jaht-vibu,nooled(poisilik),kits;; Dionysos-Bacchus-vein-veini kann,viinamarjalehed/kobar,pikad lokkis juuksed(nag naine);;Ares- Mars-sõda-palju sõjariistu(kirves jne);; Aphrodite-Venus-armastus,ilu-ilus naine,vähe riideid,merekarbid;;Hades-Pluto-allilm-3 peaga
· Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad) Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna. (G. Fink 2000: 182; Cotterell & Storm 2006: 496) Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. (G. Fink 2000 : 286) 4. ZEUSI SAMASTUMINE TEISTE MÜTOLOOGIATEGA Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Ka tema kasutas piksenooli, kuid selleks et juhtida inimeste tegevust ja kaitsta roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Zeusi ja Jupiteri käsitletakse kui ühte jumalat. Teadlaste poolt on tehtud kindlaks, et Jupiteri liiderlikkus, armuseiklused ja tema armukade abikaasa Juno (Iuno) on Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. (G. Fink 2000: 154)
tulevase naise Andromeda merekoletise küüsist. Aru saadavalt olid ka kangelastel oma vead: Theseusil mälu lüngad ja soov mõnedest inimestest lahti saada (Adriadnesest), Orpheus ei uskunud lubadusi, isegi mitte kõige armsama tagasi saamiseks, Bellerophon pidas end teistes paremaks... 8 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud
Tullus Hostilius- määrati rahva poolt. Seostatakse sõjategevust. Rooma linna ter. laieneb tänu sõjategevusele. Ancus Marcius- rajas Ostja linna. Lasi ehitada esimese silla üle tiberi jõe. Kiirem ja parem ühendus kahe kalda vahel. Tarquinius Prisus- Sünnijärgne nimi Lucumon. Erakordsed ended tema kasuks rooma linnas(midagi erakordset toimus). Kui rahvas näeb endeid, valib kohe kuningaks. Olevat rajanud kanalisatsioonisüsteemi, mis oli mõeldud kuivendamiseks. Alustab Iuppiter- jupiteri(peajumal tõlkes) templi ehitamist kapitooliumil. Olevat tapetud, ei surnud loomulikku surma Servius Tullius- kahtlus, et oli latiini päritolu. Veelgi suurema elanikkonna reformimine, oli vaja teistsugust jaotust. Kolme jaotuse asemel neli. Enam ei omanud tähtsust kodaniku päritolu, vaid varandus. Varanduslik sensus- nimekiri vastavalt varanduse suurusele. Oluline sp, et saada aru, kes kui suure sõjavarustuse oli võimeline endale ostma, militaarse tähtsusega.
annaabi.ee 
