Kõikvõimalike üles kerkinud probleemide kirjapaneku koht. Täitmine vabatahtlik. 15 2.Iteratsioon II 1.4 Planeerimine 1.4.1 II iteratsiooni sisu Siin antakse ülevaade mida II iteratsioon sisaldab, nii sisuliselt kui diagrammiliselt. St milliseid tegevusi, millist haru hakatakse analüüsima ning milliseid mudeleid selleks kasutatakse. II iteratsioonis käsitletakse deklareerimise kui äriteenusega otseselt seotud tegevusi detailsemal kujul kui 1. iteratsioonis. II iteratsioonis tuli välja uus tegutseja: instituut. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid
+ funktsioon) o On-site customer o Refactoring - kood puhtamaks köögipoolt, nii et väljast ei oleks muutusi(readability, maintainability etc.) · Paaris programmeerimine o Driver + observer o Vigade esinemissageduse langus 15% kuni 50% o Ei panda kokku professionaali ja algajat, tase enamvähem võrdne o Proovitakse mitmeid paare läbi o Jagatakse teadmisi · Stories o Igas iteratsioonis on üks või enam ,,storie"-t o Igas ,,release"-s on 5-6 iteratsiooni o Ühes projektis on üks kuni mitu ,,release"-t o Üks stoori on üks funktsionaalsus o Stooridele antakse väärtused o Lisatakse uusi stoorisi koguaeg o Stoorid kuuluvad tegelikult kliendile, ning seetõttu peaks klient neid kirjutama o Jagatakse pakkidesse, rasked ja lihtsamad eraldi, antakse väärtused
realiseerib väikese hulga tähtsamaid põhifunktsionaalsus, enamike nõuete ja skoobi määramine, riskide lahendamine, realistlikumad hinnangud ● Konstrueerimine - teeb kõik muud funktsionaalsused, madalama riski ja kergemate elementide iteratiivne realiseerimine ● Üleviimine - Paneb tellija keskkonnas tööle e beeta testid Süsteemianalüüsi seos nendega - Analüüsiga saab pm tegeleda igas faasis ja iteratsioonis. Esimestes etappides/iteratsioonides on analüüsi osakaal suurem. Ma ei tea kuhu seda paigutada, aga - Süsteemianalüüs = Zachmani esimesed 2 kihti, kose mudeli II etapp, UP arendamise 2 ülemist distsipliini (ärimodemine + nõuded) 7. Transaktsiooni muster - tellija-täitja suhe (kas neil on teema? Haha vv-d???) -Soovi avaldus(? request) - Üks osapooltest soovib äriteenust teiselt poolelt -Lubadus - Teine pool nö lubab osutada teenust ja tulemusena ka teeb seda -Olek (
Süsteemi arendusprotsess ning kasutatud lahendused peavad vastama standarditele. 1.4.2.15 Muud mittefunktsionaalsed nõudmised Süsteem ei tohi võimaldada klientidel teiste klientide sooviavaldusi, fotosid ega tellimusi vaadata. 1.4.3 Üles kerkinud probleemid mis võivad vajada lahendusi edaspidi 15 1.4.4 2.Iteratsioon II 1.5 Planeerimine 1.5.1 II iteratsiooni sisu II iteratsioonis käsitletakse registreeringute ning tellimuste kui äriteenustega otsesemalt seotud tegevusi detailsemal kujul kui 1. Iteratsioonis. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning
arendusmudelitega - esimene sammude läbimistsükkel võib olla päevad või nädal pikk, samas kui klassikalistes mudelites kestab see kuid ja aastaid. Enne kodeerimist kirjutatakse automatiseeritud testid, mida tarkvara peab läbima, seejärel programmeeritakse paarides (so kaks programmeerijat ühe arvuti taga kodeerivad ühte programmilõiku - nn "paarisprogrammeerimine"). Kui valminud kood läbib testid, on programmeerimise samm antud iteratsioonis lõpetatud. 13 5. Spiraalmudel Spiraalmudel on samuti üks iteratiivseid arendusmudeleid. Spiraalmudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm oma 1986 a. artiklis. Protsessi kulgemist kujutab spiraal. Esimene kordus võib olla näiteks seotud süsteemi teostatavuse uurimisega, teine nõudmiste kirjeldamisega, järgmine kavandamisega jne. Mitu kordust
Implementation & Test & Integration täpsustamise Implementation & Test & & More Design ja Integration & More Design kohandamiseni iteratsioonis Final Integration & System Test Final Integration & System Test N+1 Süsteem kasvab Näiteks 4 nädalat (iteratsioonid on inkrementaalselt fikseeritud pikkusega - ajaraam) Joonis Ühe iteratsiooni näide [See näide on võetud C. Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei
sihifunktsiooni väärtuste samm-sammulise arvutamise teel. Piirangute puudumisel reeglina gradientmeetodid tagavad lahendusprotsessi kiirema koonduvuse kui otsingumeetodid. Ometi eelistatakse osadel juhtudel kasutada nimelt otsingu meetodeid. Nende meetodite eeliseks on see, et nad ei nõua sihifunktsiooni pidevust ega diferentseeritavust. Lihtsamat tüüpi iteratiivsete otsimismeetodite põhimõte on selles, et igas järjestikuses iteratsioonis (sammus) muudetakse vaid ühe muutuja väärtust, jättes ülejäänute väärtused muutmata. Samas arvutatakse välja, kui palju ja millises suunas muutus sihifunktsiooni väärtus. Lahendamise algoritm: 1. Iteratsioonide loendurid 2. Antakse väärtused muutujatele 3. Korraldatakse (väikene) häiring muutujale x 4. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused 5. Korraldatakse häiring muutujale y 6. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused
o Puudub „time boxing“ Sprint Backlogide jaoks o Puudub arendamise edukuse hindamine ja mõõtmine (st „puhtal“ Kanbanil) o EKSAMIL võib olla küsimus millegi nende võrdlemisega, kui sa suudad oma arvamust põhjendada siis see on ka õige vastus, valesid vastuseid pole sellisel juhul o Kanban paneb piirid WIP töövoo staadiumis, kui aga Scrum piirab WIP-id mis on parasjagu töös ühes iteratsioonis o Scrumi puhul teeme me nn reserdi iga kord kui iteratsioon lõppeb, kuid Kanban-i puhul on töö on pidev ja reserdi ei toimu. o Scrumi puhul on meil tiimid, mille liikmed oskavad igat asja, kuid Kanbani puhul on spetsialiseeritud tiimi liikmed o Scrumi puhul interatsiooni osad peavad mahtuma täpselt interatsiooni, kuid Kanbani puhul võivad olla pikemalt aega nõudvad
· Infosüsteemi arenduse järelvalvekomitee loomine Siirdeetapp · Süsteemi tegelik käivitamine, installeerimine ja konfigureerimine · Kasutajate väljaõpetamine ja abistamine · Süsteemi ja kasutajate testimine Toimimisetapp · Süsteemi toimimine minimaalse hooldusega · Vajalike muudatuste sisseviimine ja hooldus · Süsteemi monitooring ning tuleviku prognoos Alljärgnevalt kirjeldatakse etapid, mis sisalduvad igas iteratsioonis. Analüüsi etapp · Tulevase IS struktuuri loomine · Mudelite detailiseerimine koostöös kasutajate ja analüütikutega · Strateegia etapi tulemuste kontrollimine ning nende detailiseerimine, et oleks tagatud võimalikult täpne disain ja realiseerimine · Andmeobjektide atribuutide ja protsesside omavahelise seostuse ning andmekasutuse väljaselgitamine · Piirangute ja eelduste välja selgitamine Disaini etapp
Notice: Undefined offset: 5 in C:Program FilesEasyPHP 2.0b1wwwtst.php on line 10
$i = 5; $numbers[$i] = $numbers[5] =
Assotsiatiivse massiivi ja massiivi, kus elementide indeksid ei vasta üleval vaadeldud reeglile (0...n) - kasutame massiivi läbimiseks
foreach tsüklit, mille üldine kuju on:
foreach ($massiivi_nimi as $muutuja_elemendi_võtme_jaoks => $muutuja_elemendi_väärtuse_jaoks) {
käsud;
}
Foreach tsükkel käib kõik massiivi elemendid läbi ja igas iteratsioonis paneb $muutuja_elemendi_võtme_jaoks väärtuseks elemendi võti
ja $muutuja_elemendi_väärtuse_jaoks elemendi väärtus:
Näide 5.1.10
'Andrei',
'gender' => 'male',
'age' => 25,
'student' => true
);
foreach ($personalInfo as $key => $value) {
echo $key.': '.$value.'
';
}
?>
Väljund
annaabi.ee 
