% mis on iga kihi % neuronite aktiveerimisfunktsioon. % Piisab ka 1-2 neuronist % suurendades neuronite arvu mittelineaarse akt % funktsiooniga, täpsus % kasvab. 5 neuronit on juba 10'-10, mis on piisavalt % hea. Lineaarse aktiveerimis % funktsiooniga on 1 neuron sama täpne. net.trainFcn = 'trainlm' %treenimisfunktsioon Levenberg % Marquardt teist järku tuletiste maatriksil põhinev net.trainParam.epochs=5000 %iteratsioonide arv Treenime selle loodud närvivõrgu valitud parameetritega ja algoritmiga. net=train(net,P,T) %sim(net,[-1;2]) - närvivõrk oskab mitteilmutatult arvutada 0.3*x1 + 0.9*x2 %ans = % 1.5000 W1=net.IW{1,1} %sisendite kaalukoefitsendid W2=net.LW{2,1} %kihi kaalukoefintsendid B1=net.b{1} %iga neuroni nihe (bias), aktiveerimisfunktisooni nihe B2=net.b{2} W2*B1+B2 % peaaegu null - järelikult W_2*0_1-0_2 Proovisime ka keerulisemat funktsiooni y=(x_1*x_2)/((x_1+x_2)^2+10)
konkurentsieelise. 9. Iteratiivse arenduse plussid ● Riskide varajane lappimine ● Varane nähtav edasiminek ● Saadakse kohe tagasisidet, kasutaja kaasahaaramine, kohandamine - tulemuseks täpsem süsteem, mis vastab tellija vajadustele ● Hallatud keerukus - meeskond ei raiska tohutult aega analüüsile/pikkadele arendussammudele ● Iteratsioonide käigus saab arendada arendusmetoodikat ennast, et edasised iteratsioonid oleks sujuvamad 10. Kuidas erineb kose mudelist? Kose mudelis alguses defineeritakse kõik nõuded ja alles siis tehakse disain jne. Inception on pigem teostuvuse analüüs kui nõuete oma, tehakse lühike aga piisav uuring, et mõista kas on üldse mõtet edasi minna. Detailimine pole nõuete ega disaini faas vaid pigem realiseerimise faas, kus kõrvaldatakse riske 11
Optimeerimisel püütakse saada sihifunktsiooni (y1, y2, ..., yn) maksimum (või miinimum), leides juhitavatele parameetritele optimaalsed väärtused. Kumerate sihifunktsioonidega optimeerimisülesanded: Mittelineaarsete optimeerimisülesannete lahendamine, võrreldes lineaarsetega, on tavaliselt küllaltki keeruline. Raskused: 1. Arvutused toimuvad iteratiivsel (järkjärgulise lahendamise) teel, kusjuures iteratsioonide arv võib osutuda väga suureks 2. Arvutusi tuleb alustada parameetrite lubatavastg piirkonnast. Eriti keeruline on seda täita sõltuvate parameetrite jaoks. 3. Optimaalne lahend võib asuda lahenduspiirkonna mistahes punktis 4. Lahendamisel sasadakse lokaalne optimum ning sageli pole võimalik teada, kas on see ka globaalne maksimum Kumerad funktsioonid ja hulgad: Kui sihifunktsioon on kumer, siis on globaalse optimumi leidmine lihtsam
Esitada tuleb CASE mudel (n. Enterprise Architect-is tehtud) ja tekstidokument M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 SISUKORD (Süsteemianalüüsi ainetöö/projekti jaoks) RESÜMEE SISSEJUHATUS 1. KASUTATUD METOODIKA 1.1. Süsteemi tutvustus (äri-, tarkvara-) 1.2. Metoodika (iteratiivne arendusprotsess UP) 1.3. Tööriista tutvustus (Enterprise Architect vms) 2. TEHTUD TÖÖ KIRJELDUS (faaside/iteratsioonide kaupa) 2.1. Algfaas (Visioon ehk terviku ülevaade) 2.1.1. Ärimodelleerimise tulemid Ärisüsteemi (-teenuse) määratlus ja lühikirjeldus, lausendid ja loetelud Eesmärkmudel ja ärikasutusjuhud, äriprotsesside struktuur Põhiprotsessi (äriteenuse osutamine) töövoog, tegevusdiagramm Üldine kontseptuaalne klassidiagramm 2.1.2. Tarkvara nõuete analüüsi tulemid
lähtub hinnatud riskidest (mudel peab olema selline, mis riske vähendada aitab). Nt kui kasutajaliides on suurim risk, siis võib aidata prototüüpide tegemine. 4. Planeerimine (Planning) - projekt vaadatakse üle ja tehakse otsus, kas jätkata järgmisel kordusel, kui otsustatakse jätkata, tehakse järgmise faasi jaoks plaan. Joonisel 3 on kujutatud üks näide spiraalmudelist. Tegelik arendusprotsess võib varieeruda nii iteratsioonide arvu kui ka tegevuste paigutuse osas. Joonis 1-3. Spiraalmudel (Boehm 1988) (Allikas: I. Sommerville "Software Engineering" slaidid) Selle mudeli kõige olulisem erinevus teistest on riskidega arvestamine. Risk - so võimalus, et midagi saab untsu minna. Riskide realiseerumise tõttu ületatakse tähtajad ja maksumus, seepärast peab riskidega arvestama ning võtma midagi ette nende maandamiseks. Sommerville'i järgi täpselt sellist mudelit kasutatakse harva, kuid ta on aidanud mõista
Oluline on veenduda, et loogika mahuks FPGA-sse või et FPGA oleks võimalikult efektiivselt kasutatud. Füüsikaline disain jaotatakse kahte etappi: Placement-määratakse ära loogililste elementide positsioonid ja I/O portide asukohad Routing- määratakse ära ühendusteed loogiliste elementide ja I/O portide vahel Mõlemad etapid on omavahel seotud. Näiteks väga hea paigutus ei pruugi olla marsrutiseeritav. Võib tekkida vajadus iteratsioonide järele. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 157 instituut. FPGA-de loogiline implementatsioon (Tehnoloogiast sõltuv loogiline optimiseerimine ning FPGA-de füüsiline disain, paigutus) Paigutuse organiserimine põrkub koheselt probleemi otsa, kuidas hinnata tema kvalteeti, kuna reeglina puudub meil selles faasis informatsioon marsruutimise kohta.
74 0.3 0.50 Väljud pärast kolmandat iteratsiooni: y (3) (0.2 1.0 - 0.3 0.074) 0.54 + (0.2 0.7 + 0.3 0.5) 0.89 0.178 + 0.258 0.44 . Seega, närvivõrgu viga: e(3) = y (3) - y d = 0.44 - 0.40 = 0.04 Nüüd närvivõrgu väljund on isegi suurem, kui vaja, vaid tema absoluutväärtus oluliselt vähenes. Viga sai positiivseks ja järelikult vea pöördlevi meetodi järgi hakkavad närvivõrgu parameetrid natuke muutuma teises suunas. Jätkates protsessi, väheneb viga ka edaspidi. Kui iteratsioonide arv läheneb lõpmatusele, siis närvivõrgu viga teatud etteantud punktis (punktides) läheneb nullile: lim e(k ) = 0 . k Selles lihtsas näites närvivõrgul on vaid 6 muudetavat parameetrit, 2 sisendit, 1 väljund ning realiseeritav funktsioon peab läbima vaid ühte etteantud punkti. Reaalsete praktiliste ülesannete lahendamisel tuleb õpetada palju keerulisemaid närvivõrke: parameetreid võib olla
74 0.3 0.50 Väljud pärast kolmandat iteratsiooni: y (3) (0.2 1.0 - 0.3 0.074) 0.54 + (0.2 0.7 + 0.3 0.5) 0.89 0.178 + 0.258 0.44 . Seega, närvivõrgu viga: e(3) = y (3) - y d = 0.44 - 0.40 = 0.04 Nüüd närvivõrgu väljund on isegi suurem, kui vaja, vaid tema absoluutväärtus oluliselt vähenes. Viga sai positiivseks ja järelikult vea pöördlevi meetodi järgi hakkavad närvivõrgu parameetrid natuke muutuma teises suunas. Jätkates protsessi, väheneb viga ka edaspidi. Kui iteratsioonide arv läheneb lõpmatusele, siis närvivõrgu viga teatud etteantud punktis (punktides) läheneb nullile: lim e(k ) = 0 . k Selles lihtsas näites närvivõrgul on vaid 6 muudetavat parameetrit, 2 sisendit, 1 väljund ning realiseeritav funktsioon peab läbima vaid ühte etteantud punkti. Reaalsete praktiliste ülesannete lahendamisel tuleb õpetada palju keerulisemaid närvivõrke: parameetreid võib olla
Ehitamise etapp · Vajamineva tarkvara kirjutamine, testimine ja kasutujuhendi koostamine 4.2 Arendusprotsessi meeskond Arendusprotsessi meeskonna moodustavad: · projektijuht · süsteemianalüütik · tellija pädevusalade esindajad · andmebaasidisainer · kasutajaliidese disainer · 2 programmeerijat · testija 4.3 Arendusprotsessid Süsteemi arendatakse iteratiivselt. Soovituslik iteratsioonide (kasutusjuhtude) realiseerimine on järgmine: · Töötajate valimine ja lepingute sõlmimine · Koostööpartnerite valimine ja lepingute sõlmimine · Konto taotlemine · Kliendi info salvestamine · Tellimise info salvestamine · Laenutuse info salvestamine · Kliendi info kustutamine · Koostööpartnerite lepingute lõpetamine · Töötajate lepingute lõpetamine Analüütikud tegelevad pidevalt uute etappide analüüsimisega
reaalsele lähedastes olukordades. Kui analüüs ja disain on jõudnud heale tasemele (projektijuhi hinnang), hinnanguliselt viimasel kahel iteratsioonil vaadatakse süsteemi juba ühtse tervikuna. Liidestused viiakse lõpuni. Siin tulevad kindlasti väja mõningad uued nõudmised, uue analüüsi vajadus. Iteratsioone plaanis 3 4. Igale iteratsioonile ca 2, max 3 nädalat. Etapile kokku mitte üle 2.5 kuu. Nõudmiste kogumine peab iteratsioonide lõpuks olema lõppenud / lõpetatud see on arendamise lõppemise tingimuseks. Nõudmiste analüüs, infosüsteemi disain peab olema suures osas lõppenud. Lubatud on minimaalsed kõrvalekalded. 1.1.1.3 Rakendamise ja siirdamise faas · Projekti hakatakse komponentide kaupa üle viima tellija keskkonda. · Uusi nõudmisi selle projekti raames ei rakendata. Need liidetakse potentsiaalsesse versioon 2 projekti. · Põhirõhk testimisel ja seadistamisel.
annaabi.ee 
