line väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse, mis oli renessansskultuuri ideaaliks, seepärast mõistetakse muus.s renessanssstiili all eelkõige Mad.maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a-capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat. Mad
Tuletatud hääl võib aga ette andtud meloodiat ka kindlate reeglite järgi töödelda (vähikaanon viimasest noodist esimeseni, peegelkaanon kõik käigud ja hüpped vahetavad oma suunda, vähipeegelkaanon mõlemal eelnevalt nimetatud moel korraga.) 9. Guillaume Dufay (1400-1474) võib pidada uusaegse heakülalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Johannes Ockeghem (1404- 1497) 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja. Josquin Desprez (1450-1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu.
pikemat aega tegutses. Suur osa tema elust oli aga seotud Põhja- Itaaliaga ja Itaalia muusikapärand mõjutas tema loomingut oluliselt. Valdavalt on itaaliast pärit ka Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad (missad, motetid, hümnid, laulud). Teda võib pidada uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja oli Johannes Ockeghem (u 1410- 1497). Teda hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka järgmise põlvkonna silmapaistvate heliloojate õpetajana. Ockeghemi loomingust on tuntud kümmekond terviklikku missat, nende hulgas üks reekviem, kuid tema motettidest ja ilmalikest lauludest on säilinud vaid vähesed. Johannes Ockeghem Näide noodist
s renessanssstiili all eelkõige Mad.maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Peale Burgundia riigi lagunemist pudenes tema kunst mööda Euroopat laiali, elades edasi Prantsusmaal, Itaalias ja Habsburgi dünastia õukondades. Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes Burgundia hiilgeajal, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a- capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat. Mad
Kahe sajandi vältel kogu Lääne- Euroopa muusikastiili määranud koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal (1420 1460). Tähtseim muusikakeskus - Hertsog Philippe Hea õukond Dijonis, kuid olulised olid ka kaubandusega kiiresti rikastunud linnad (Cambria), lubades endale 20 lauljaga kapelle. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel, mille eelkäiaks oli : 1) prantsuse art nova ratsionaalne kompositsioonitehnika 2)inglise muusika uudsed tertsilised kooskõlad 3) itaalialikult laulev meloodia Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus hääled ei vastanud enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- seda nim. imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kompositsioonitehnika ratsionaalne pool ei arvesta nii palju rütmilist korda , vaid peab silmas meloodiaelementide korrapära.
annaabi.ee 
