· nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood Nymphes des bois, déesses des fontaines,
keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta hukka mõistis, ,,Aafrika"- Francesco kõige mahukam värssteos ja see teos oli ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja
-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid). Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele. D algab itaalia ja Euroopa uusaegse novelli ajalugu Itaalia renessansieepos 15.sajandil Põhja-Itaalias Ferrara linn. Matteo Boiardo (1434-1494) Ferrara hertsogi õukonnas erinevates ametites, tõlkis antiikautoreid, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet. Tähtsaim teos romaanilaadne eepos "Armunud Orlando", eeskujuks prantsuse kangelaslaulud, u 35500 värssi. Lodovico Ariosto (1474-1533) Ferrara hertsogi õukonnas, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet, kömöödiaid. Tähtsaim teos eepos "Raevunud Orlando"(1532) 46 laulu u 37000 värssi Torquato Tasso (1544-1595) poeetilised legendid, eepos "Vabastatud Jeruusalemm"(1581); ümber töötatud variant "Vallutatud Jeruusalemm"(1592) episood I ristisõjast 1099.a
Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süzee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4.Boccaccio (Dekameron) On samuti pärit Firenzest. Tema teost ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"
Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Oli paavstiõukonnas Avignonis, pages sealt. 1341 aastal krooniti ta antiikse kombe kohaselt Rooma Kapitooliumil poesta laureatus'eks. Viimased paarkümmend aastat elas Milanos ja Veneetsias. Kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on suuremalt jaolt koondatud ,,laulude raamatusse", sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, koosneb kahest osast: ,,madonna Laura eluajal" ja ,,pärast madonna Laura surma". Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam
docstxt/.txt
tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt meisterlikud missad on suhteliselt konservatiivses laadis ja kasutavad enamasti mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Motetizanris on väljendanud end kõige vabamalt ja uudsemalt ("Ave Maria ... virgo serena"). Ilmalike laulude hulgas on vaid paar itaaliakeelset frottola hakkas alles kujunema. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale. Adrian Willaert IV pk, valmistas ette tulevast Veneetsia koolkonda. Orlandus Lassus 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st
annaabi.ee 
