Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperisüzee otsinguid peatus Glinka Zukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat. 1844
Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega.Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 1833 -1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperisüzee otsinguid peatus Glinka Zukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussanini st. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks
Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale – alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 1833–1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades.1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperišüžee otsinguid peatus Glinka Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.1844
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik)
Sõjalis-kultuur: oht Venemaalt oli suur (aatomip) ja selle vastu ühise liiduna. Jean Monnet. Prants riikliku plaanikomitee juhi kava Ruhri söebass küs lah. 9. mail 1950 Prants Välism Robert Schumann infor ajakirj uuest initsiatiivist. Prantsusm ja Saksamaa söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks kavas luua rahvusülene - Ülemamet (High Authority). 1951 loodi 6 riigi Euroopa Söe- ja Teraseühendus - Belg, Holl, Luksemburg (lüh Beneluxi maad), Prants, Saksam ja Itaaalia : lüh ESTÜ. ESTÜ sees kaotati impordi ja eksporditollid, kaotati hinda ja tarneid mõjutavad piirangud, seati eesmärgiks kehtestada stabiilne varustatus ja madalaim põhjendatud hind. Kokkuvõttes see õnnestus 2-4 aasta jooksul. Lääne-Euroopa kogub ühtsust läbi ESTÜ: ESTÜ oli esimene Eur rahvusülene institutsioon, mis ei lähtunud rahvuslike valitsuste suunistest; tegutses iseseisvalt ja mõjutas rahvuslikke valitsusi
Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused. Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik)
Kultuuriline hiilgus püsib 17. saj keskpaigani. 18. saj-l euroopa perifeeriaks. 19. saj- l ka mingil määral. Humanistlik tegevus märgata 16. saj algusest peale. Thomas Moore 1516 ,,Utoopia". Renessanss siiski langeb 16. saj teise poolde, Elizabethi valitsusajale. Rlikku küpsust väljaspoolt It-t võib täheldada just Inglismaal ja Hispaanias. Tekkis rahvuslik draama zanrina ja see on iseloomulik ainult Ingl ja Hisp-le. Prantsusmaal ka renessanssiks head eeldused. 16. saj-l Itaaalia R mõjud. Viljeletakse neid uusi vorme kir-s nagu Itaalias. 16. saj-l algas kodu sõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Kultuurile polnud kohta. Teatrid suleti. Prntsmaal kujunevad eeldused rahvuslikuks draamakski, aga ei teostu. R jääb katkendlikuks, ei näe laiemalt zanrite arenemist. Mõned autorid on, aga sellega ka hiilgus piirdub. Prnts rahv draama tekib alles alates klassitsismist ja on teistele reeglitele allutatud kui mujal varem. Saksamaal õiget R ei olnudki