Peamiselt on vihmametsad, kus peale paljude palmiliikide kasvab ka väärispuitu- mahagoni ja obodesid. Veel kasvavad Nigeerias mangroovitihnikud ja põhjapool hõredad heitlehelised metsad. Peamiselt kasvab mets riigi lõunaosas Guinea lahe ääres Nigeri jõe madalikul niiskemates paikades. Metsa kasutatakse vineeri, tuletikkude, mööbli, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Nigeerias on arenenud metsakompleks, puitu töödeldakse enamasti kohapeal. Nüüdisajal üritatakse metsa taastada istutuste, raietööde ja range kaitsega. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused. Nigeeria ei ekspordi puidutooteid ja tema osa maailma metsatööstusest on väike. Peamised probleemid on metsade hävitamine, järelvalveta metsaraie ja alepõllundus. Turism Nigeeria pole tunud turismimaa. Riigi turismimajandusele on vastu töötanud troopikakuumus, kehv infrastruktuur ja suur kuritegevus (Lagos on üks maailma kuritegelikumaid linnu). Seetõttu on ka turismi arengueeldused väikesed
september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra eesmärk on tagada puude istutamisel kõrgekvaliteediliste istikute kasutamine ning parandada ja
..60t/ha (sõltuvalt väetatava kultuuri vajadustest). Ebapraktiline on väikeste sõnnikukoguste kasutamine (10...20t/ha), kuna sel juhul väheneb tööjõudlus ja halveneb laotusühtlikkus. Sõnnik tuleks laotamise järel kiiremas korras mulda künda. Vastasel korral suureneb oluliselt lämmastiku kadu. Põhjendatud pole ka talvine sõnniku vedu lumele, laotamine väikestesse hunnikutesse. Sõnniku andmise parim aeg ja viis on andmine sügiskünni alla, taliteraviljadele või sügiseste istutuste korral aga kesakünni alla (so juulis). Orgaaniliste väetiste, eriti sõnniku kasutamisel tuleb arvestada nende pikemaajalise mõjuga ja mineraalväetiste kasutamise planeerimisel tuleb arvesse võta ka eelmistel aastatel kasutatud sõnniku järelmõjuga (Tabel 3). Tabel 3. Sõnniku orienteeruv järelmõju. Sõnniku tüüp Aasta N% P% K%
mida võimendab lumetõrje. Eeltoodu tähendab, et kui vanad, aastakümneid tagasi tänasest sootuks erinevatesse tingimustesse istutatud puud peavad veel vastu, kuna neil on olnud võimalus oma juurekava arendada, siis paljud tänapäeval istutatavad tänavapuud hukkuvad kas varsti pärast istutamist või üsna varsti pärast seda. 82 Üheks lahenduseks on istutuste põhjalik tehniline läbiplaneerimine, sh piisava ulatusega kandva kasvualuse planeerimine ja loomine juurtele. Tallinnas on juba puid kandvasse kasvupinnasesse istutatud; kandva kasvupinnase kasutamist intensiivse kasutuskoormusega tänavate haljastamisel sätestab Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. 7.1.1. Juurte kasvuruumi vajadus Oluline on vahet teha kasvumullal ja kasvupinnasel. Kasvumuld on kasvupinnasesse tehtava
Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Hiljem rajas iga endast lugupidav filosoof endale aia koos muuseumi ja jalutusradadega varjuliste puude all, et segamatult oma õpilastega diskuteerida (Hellström 1997). 3. Haljastatud linnatänavad ja väljakud. Avalikud istutused mõjutasid eriti palju kogu Kreeka miljööd, mis oma olemuselt oli üsna urbaniseerunud. Kreeklasi võib pidada tõenäoliselt ka teisetüübiliste linnaparkide ja istutuste teerajajateks. Linnadest väljaviivad teed, mõnedel juhtudel ka peatänavad või vähemalt osa neist olid ääristatud puudega. Puuderidu istutati isegi Ateena agoraale - väljakule - ja seda eeskuju järgisid paljud teisedki linnad. 4. Eraaiad, mis olid alati ühendatud elamutega ja kus puuvilja ja köögivilja kasvatamise kõrval oli võimalus ka puhata. Kreeka elamuarhitektuurile oli iseloomulik peristüüllahendus, kuhu
annaabi.ee 
