Rodode istutusala täitmiseks sobiva substraadi "retsept" on järgmine: · 3 osa jämeda fraktsiooniga rabaturvast (väldi madalsooturvast!) · 3 osa jämedat savivaba liiva (kruus ei sobi, kuna on lubjane ja sisaldab saviosakesi; mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid) · 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega
Kärpimisel tuleb arvestada üheaastaste okste pikkust ja sordiomast hargnemisvõimet. Kärpimise tugevus määratakse pikemate okste järgi, lühemaid kärbitakse vähem või jäetakse hoopiski kärpimata. Seda tööd jätkatakse 4-5 aasta jooksul, hiljem lühendatakse oksi vaid erandjuhtudel. Istutusaastal kärbitakse oksi astme võrra tugevamalt kui järgnevatel aastatel. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Pärast lõikust peab võra tasakaalu jääma (ülemiste võraharude tipud peaksid olema alumistest kõrgemal ning juhtoksa tipp omakorda ülemise võraharu tipust 15-25cm võrra kõrgemal). Sama tuleb silmas pidada ka võraharude tipuokste kärpimisel. Okste tasakaalustamiseks tuleb üsna sageli ka kasvus ette jõudnud võraharusid sobiva kasvusuunaga kõrvalharudele tagasi lõigata, mittevajalikud oksad aga
istutusjoonis, istiku kvaliteeti ja päritolu tõendavad dokumendid ning hooldusjuhend. Töö tellija nõudmisel tuleb esitada kasutatud mulla või substraadi päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid. 6. peatükk GARANTIIAEGNE HOOLDUS Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 9 Avalikule alale puude istutamise kord § 16. Üldnõuded (1) Istutuse tegija on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantii. (2) Puu hooldamisel tuleb arvestada puuliigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne puu. (3) Garantiiaja lõpuks peab puu olema juurdunud ning võrsete aastane juurdekasv peab vastama istiku võratüübile. (4) Garantiiajal tehtud tööde kohta peab istutuse tegija pidama hooldustööde päevikut. (5) Hooldustööde päevikus peab olema kirjas taime liik, päritolu, mõõtmed, istutamise aasta, kasvukoha
edaspidi tahetakse juhtida. Kärpimisel tuleb arvestada üheaastaste okste pikkust ja sordiomast hargnemisvõimet. Kärpimise tugevus määratakse pikemate okste järgi, lühemaid kärbitakse vähem või jäetakse hoopiski kärpimata. Seda tööd jätkatakse 4-5 aasta jooksul, hiljem lühendatakse oksi vaid erandjuhtudel. Istutusaastal kärbitakse oksi astme võrra tugevamalt kui järgnevatel aastatel. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Pärast lõikust peab võra tasakaalu jääma (ülemiste võraharude tipud peaksid olema alumistest kõrgemal ning juhtoksa tipp omakorda ülemise võraharu tipust 15-25cm võrra kõrgemal). Sama tuleb silmas pidada ka võraharude tipuokste kärpimisel. Okste tasakaalustamiseks tuleb üsna sageli ka kasvus ette jõudnud võraharusid sobiva kasvusuunaga kõrvalharudele tagasi lõigata,
meetrini. Konteineritaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel (Õierohked õunapuud). Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Suuremate okste saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga. Oluline on tähele panna, et kõik oksad lõigatakse tüükaid jätmata. Suuremad kui üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga. Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel (Järve, Eskla 2014).
Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Suuremate okste saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga. Oluline on tähele panna, et kõik oksad lõigatakse tüükaid jätmata. Suuremad kui üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga. Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel.
annaabi.ee 
