istungjärguks. 2. Riigikogu tööperioodi nimetatakse koosolekuks. 3. Riigikogu tööperioodi nimetatakse kongressiks. KUST RIIGIKOGU ISTUNGID SAAB JÄLGIDA ? 1. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult. 2. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaalist. 3. Riigikogu istungid ei ole avalikud ja neid ei saa jälgida. MIS VÄRVI ON ISTUNGITESAALI SEINAD? 1. Rohelised 2. Sinised 3. Roosad KES TEMA ON JA KELLENA TA TÖÖTAB? 1. Ta on Eiki Nestor ja ta töötab Riigikogu esimehena . 2. Ta on Kalvi Kõva ja ta töötab Riigikogu I aseesimehena. 3. Ta on Eiki Nestor ja ta töötab Riigikogu I aseesimehena. VASTUSED 2 1 1 2 1
· Poola peab saama sõltumatu riigiks; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale (olgu lisatud, et Wilson ei toetanud Itaalia taotlusi kogu Aadria mere rannikule). · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit (tänase ÜRO eelkäija); Rahukonverentsi tegelikud tagamaad. Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla
eelkõige need poliitikud, kes sõlmisid Entente´ga vaherahu). Aga mis toimus Versalles´ rahukonverentsil tegelikult? Tegelikult ei toimunud Versailles' rahukonverentsil suulisi läbirääkimisi võitjate ja kaotajate vahel. Sõja kaotanud Euroopa keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Nagu juba teada, siis Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud (Neilt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samal ajal lootsid sakslased, et lepingus esitatud nõudmised ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Need Saksa rahva lootused muidugimõista ei täitunud.). President Wilsoni 14 punktist leidsid mingil määral kasutamist vaid neli tingimust. Sellest hoolimata olid sakslased sunnitud lepingule alla kirjutama.
jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. What really went down: Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees
Marat õhutas patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma.2.sept 1792 algas veresaun- Pariisis tapeti 1395.vanglates näidati julmust.Riiklik sõjavägi oli rindel.Marat silmis oli norm. Parlamenti pääsesid kõik 10.aug ja 2.sept. sündmuste kangelased:danton,Robespierre,vend Augustin,linnapea petion,marat jt ja üliaktiivne jakobiin Saint-Just.Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT.Valmy küla all vaenlaste armee taganema, sundis dumouriez.konvent kuulutas Vabariigi.paremal-zirondiinid,vasakull-jakobiinid,soo(Sieyes). Muudeti kalender.nädal Asendati dekaadiga. Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt
Ta tuli istungile tavalises tumedas riietuses, nagu tegid seda kolmanda seisuse ehk lihtrahva esindajad. Loomulikult pälvis Mirabeau oma käitumisega kõrgaadli, eriti kuninganna Marie-Antoinette'i põlguse. Kõigi nende silmis oli krahv Mirabeau oma seisuse reetur. Kui 17. juuni istungil tegi saadik Sieyès [sie´j s] ettepaneku moodustada kolmanda seisuse baasil Rahvuskogu (parlament), sai Mirabeau'st selle idee tulihingeline pooldaja. 20. juuni hommikul ei pääsenud saadikud istungitesaali; turvamehed käskisid kõigil laiali minna, sest kuningas vajavat saali muuks ürituseks. Suunduti kõrval paiknevasse spordisaali, kus anti nn Pallimängusaali vanne: mitte enne lahku minna, kui kuningriik on saanud konstitutsiooni. Järgmisel päeval pääsesid saadikud küll õigesse hoonesse, kuid istungi katkestas kuninga kammerhärra, kes palus saadikutel saal vabastada. Nüüd tõusis püsti Mirabeau ja käratas kõuehäälel: ,,Minge öelge neile, kes teid saatsid, et
Seesuguses verises õhkkonnas tuligi prantslastel valida oma kolmanda parlamendi koosseis. Paljud jätsid valimistele minemata, kas tüdimusest või hirmust. Parlamenti pääsesid kõik 10. augusti ja 2. septembri sündmuste kangelased Danton, Robespierre ja tema noorem vend Augustin, linnapea Pétion, Marat.jt. Parlamenti pääses ka äsja 25-aastaseks saanud üliaktiivne jakobiin Saint-Just[sä(n) züst]25. Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT. Rindelt tulid head uudised: eelmisel päeval sundis zirondiinist kindral Dumouriez26 [dümur´jee] Valmy küla all vaenlaste armee taganema. Rõõmustav teade säilitas ministrite kohad zirondiinidele, kuid ka Dantonile. Uut parlamenti innustas ka see, et saatuse tahtel tuldi esimest korda kokku sügisesel pööripäeval, kust ka mõte midagi erakordset korda saata
Seesuguses verises õhkkonnas tuligi prantslastel valida oma kolmanda parlamendi koosseis. Paljud jätsid valimistele minemata, kas tüdimusest või hirmust. Parlamenti pääsesid kõik 10. augusti ja 2. septembri sündmuste kangelased – Danton, Robespierre ja tema noorem vend Augustin, linnapea Pétion, Marat.jt. Parlamenti pääses ka äsja 25-aastaseks saanud üliaktiivne jakobiin Saint-Just[sä(n) žüst]25. Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège’i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT. Rindelt tulid head uudised: eelmisel päeval sundis žirondiinist kindral Dumouriez26 [dümur´jee] Valmy küla all vaenlaste armee taganema. Rõõmustav teade säilitas ministrite kohad žirondiinidele, kuid ka Dantonile. Uut parlamenti innustas ka see, et saatuse tahtel tuldi esimest korda kokku sügisesel pööripäeval, kust ka mõte midagi erakordset korda saata
annaabi.ee 
