· ILI Intuitiivselt-loogiline introvert ("Kriitik", INTP) · LIE Loogilis-intuitiivne ekstravert ("Ettevõtja", ENTJ) · ESI Eetilis-sensoorne introvert ("Hoidja", ISFJ) · LSE Loogilis-sensoorne ekstravert ("Administraator", ESTJ) · EII Eetilis-intuitiivne introvert ("Humanist", INFJ) · IEE Intuitiivselt-eetiline ekstravert ("Psühholoog", ENFP) · SLI Sensoorselt-loogiline introvert ("Meister", ISTP) Isiksusetüüpide kirjeldused Eetilis-intuitiivne ekstravert EIE Tõsine, globaalsetele probleemidele keskendunud inimene. Näeb maailma dramaatilistes ja isegi traagilistes värvides. Ootab kõikvõimalike ebameeldivusi. Tema juhtmotiiviks on neli nooti Beethovenist ehk saatuse teema. Isiklike probleeme kaldub püstitama ja lahendama üldistatult. Samaaegselt sageli üritab olla kasulik inimkonnale.
Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV
Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV
-19. veebruaril 1923. aastal, osavõtsid 461 005 inimest. 328 369 olid usuõpetuse sisseviimise poolt algkoolis ja 130 476 olid selle vastu. Ehk 71% olid nõus ja 29% vastu. Eestis ja laiemalt Põhjamaades oli esimene läbiviidud rahvahaaletus, millega rahvas suutis nii selgelt oma tahet väljendada ja seda seadusandliku kogu enamuse kiuste ka ellu viia. Riigikogu läks ennetähtaegselt laiali. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike koondus, ISTP, Rahvuslik-vabameelne partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused: Muutused erakondlikul maastikul: Riigikokku soovisid sisse saada 26 parteid, kellest pääses 14 parteid riigikokku. Nende seas oli 8 vana erakonda, kes olid esimeses koosseisus, 2 uuendatud vasakäärmuslaste parteid (Iseseisvlaste partei). 4 uut parteid: 1) Asundustalunike ja väike talunike (riigirentnike) koondus- Loodud oli 35 000
Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. 17.–19. veebruarini 1923 toimus Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu põhiseaduse § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. II RK valimised mais 1923 olid mõnes mõttes täiesti erakorralised ja enneolematud. II RK valimistel oli kandideerivaid nimekirju 26 ja RK-kku pääses 14 erinevat parteid. Uued tegijad: Rahvuslik-Vabameelne Partei (loodi spetsiaalselt valimisteeel, kasvas välja 1920 asutatud Eesti Valveliidust, mille asutajaks oli Johan Pitka
annaabi.ee 
