PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
Pindasid, mille kõikide punktide potentsiaalid on võrdsed. Ekvipot.-pinnad tekivad näiteks punktlaengu ümber homogeenses keskkonnas, mingilkaugusel laengust moodustub keha ja selle keha kõikide punktide pot. on võrdsed. A=U×q=(-)q (pinge ja laengu suuruse korrutis) Ekvipot.pinnal = Kui pot võrdsed, siis vahe on 0 Laengu ümberpaigutamisel ekvipot.pinnal tööd ei tehta. A=FxxSx A=Fsxcos=0 Laeng liigub risti jõu mõjumissuunaga. Elektrivälja jõujooned on ekvipot pinnaga isti. Juhipind on ekvipot pind. Kui paigutame laengud ümber juhi pinna, siis tööd ei tehta. VÄLJATUGEVUSE JA PINGE VAHELINE SEOS- Väljatugevust mõõdame pinge laenguga pikkusühiku kohta. E=U/d (V/m ) E=1V/m=1N/C Pinge sõltub otspunkti kaugusest. Mida kaugemal, seda suurem on pinge. Elektrivälja olemasoluks peab olma pinge ehk pot. vahe. Väljatugevuse ühik on 1V/m. Potentsiaali ja pinge ühik on 1V, kui lanegu 1C viimisel ühets punktist teise tehakse tööd 1J.
(alates 01.07.2002.a.). Seda korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele. Seega on praegu kohustuslik miinimumkuupalk 1154 ? kuni 30.06.2003. Garanteeritud minimaalne sissetulek (RMI), tulumaksuvaba miinimum, on alates 1. jaanuarist 2002 üksikule inimesele 405,62 ? kuus. Seda makstakse kõigile kodanikele ja alalise elamisloaga välismaalastele alates 25 eluaastast, kellel muid sissetulekuid ei ole. 2002.a. alguses elas Prantsusmaal üle 1 mln RMI-isti. Sotsiaalkindlustuse maksimaalmäär on alates 1. jaanuarist 2002.a. 2352 ? kuus. Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva korra alusel saab täispensionile jääda töötaja, kellel on 40 aastat tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris ning arvutatakse 25 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 1300 ?, riigisektoris aga kõrgemad - 1800 ?
Accusor mind süüdistatakse, accusaris sind süüdistatakse, accusatur teada süüdistatakse, accusamur meid süüdistatakse, accusamini teid süüdistatakse, accusantur neid süüdistatakse Perfectum ind. act. minevik (isikuline) Vinco (I), vici (II), victum (III), ere (IV) - võtma Vici (II): perf. ind. act. Sg 1 ma võtsin / olen võtnud Sg (ainsus): Pl (mitmus): 1. i 1. imus 2. isti 2. istis 3. it 3. erunt Contraho, traxi, tractum, ere (III) lepingut sõlmima Prae.: contraho, kontrahis, contrahit, contrahimus me sõlmime lepingut, contrahitis te sõlmite lepingut, contrahunt nad sõlmivad lepingut Perfectum: Contraxi ma sõlmisin lepingu, contraxisti sa sõlmisid lepingu, contraxit ta sõlmis lepingu, contraximus me sõlmisime lepingu, contraxistis te sõlmisite lepingu, contarxerunt nad sõlmisid lepingu
30.nov 1949 nr 60 määratud ENSV Punase Risti ajutiselt juahtuselt.6 6 Eesti Punane Rist 90 11 6. ESMAABI JA TERVISHOID Punase risti samariitide organisatsiooni eesmärgiks on teostada samariitlikku teenistust, abistada ja aidata ligimest kõikjal, kus see on vajaline ning hoolitseda ligimeste-rahva- hüveolu eest. Samariitide organisatsioon on punase isti suurimaks ja võimsamaks distsiplineeritud jõuks, mis on valmis igal ajal abistama ligimest üksikuil juhudel kuika seaduslikke vjüime päästeasjandusse, kannatanute eest hoolitsemise ja sotsiaalhoolduse alal. Riigikaitse huvides riigi elavjõu alalhidmisel ning selle karastamisel ja tugevdamisel, samuti aga ka iga inimsese enese huvides on tavaline et iga teadlik kodanik oleks samariit vüi väheimalt omaks samariitlikke teadmisi.
act. Sg 1. -o 2. -s 3. -t Pl 1. mus 2. tis 3. nt Accuso, avi, atum, are Sg 1. Accuso 2. Accusas 3. Accusat Pl a.i.1. Accusamus a.i.2. Accusatis a.i.3. Accusant Defendo, fendi, fensum, ere kaitsma Sg a.i.1. Defendo a.i.2. Defendis a.i.3. Defendit Pl a.i.3.a.i.1. Defendimus a.i.3.a.i.2. Defenditis a.i.3.a.i.3. Defendunt Iubeo, iussi, iussum, ére käskima Sg 1. Iubeo 2. Iubes 3. Iubet Pl 1. Iubemus 2. Iubetis 3. Iubent Perfectum ind. act. II põhivorm! Sg 1. -i 2. -isti 3. -it Pl 1. -imus 2. -istis 3. -erunt Accuso, avi, atum, are Sg 1. accusavi ma süüdistasin/olen süüdistanud 2. accusavisti 3. accusavit Pl 1. accusavimus 2. accusavistis 3. accusaverunt Absolvo, solvi, solutum, ere õigeks mõistma, vabaks mõistma Sg 1. absolvi 2. absolvisti 3. absolvit Pl 1. absolvimus 2. absolvistis 3. absolverunt Sum, fui, - , esse olema Sg 1. fui 2. fuisti 3. fuit Pl 1. fuimus 2. fuistis 3. fuerunt Süntaks
f-4i9.Jl'ct- r,ro,'", .Ql-I.{..: 3.... ]VJAGNETISM, VONKUMISED.LAINED 10. novernber 2004 t. Vlillist tijild tuleb teha. et niinia,la 5 m pik,,ust nagnctvd.ljaga I isti ,)levat .juhet i:2 r11 vo:-ra,kui vc,oljuhtmcs orr i2 A ja r:ragrrctirine rndrrltsioorr0,2 T? 2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L . seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju. 3
f-4i9.Jl'ct- r,ro,'", .Ql-I.{..: 3.... ]VJAGNETISM, VONKUMISED.LAINED 10. novernber 2004 t. Vlillist tijild tuleb teha. et niinia,la 5 m pik,,ust nagnctvd.ljaga I isti ,)levat .juhet i:2 r11 vo:-ra,kui vc,oljuhtmcs orr i2 A ja r:ragrrctirine rndrrltsioorr0,2 T? 2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L . seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju. 3
9587138.02 iljandi vald 6473058.9585943.08 iljandi vald 6473034.0585959.96 õuge vald 6395027.0669681.98 õuge vald 6395042.0669715.08 6583897.5541000.93Harju1 6584073.0541124.12Harju1 6584001.0540960.87Harju1 mavere vald 6517933.7601642.46tartu1 uure-Jaani vald 6488719.9592384.00 uure-Jaani vald 6488738.0592386.98 isti alevik 6539950.0503382.85 Narva mnt.6475607.0659155.62TartuLinn mavere vald 6517696.4601541.01tartu1 Põllu tn.su 6475631.5659131.31TartuLinn mavere vald 6517655.5601569.14tartu1 mavere vald 6517962.5601662.65tartu1 astse-Kuuste vald 6449159.3673049.16 astse-Kuuste vald 6449204.2673064.55 astse-Kuuste vald 6449278.0673005.31 astse-Kuuste vald 6449256.0672971.93 iljandi vald 6474320.9611881.03
annaabi.ee 
