ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on val...
Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks on vajalik: ·kolooniate iseseisvumine ·arenenud riikide vaheline majanduslik koostöö ·rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mid...
Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaa...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
sajandil: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
