Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on valdav odav käsitöö 8orjatöö). Võrdlemisi korralikul agrotehnilisel tasemel toodetakse neid saadusi müügiks ja töödeldakse ned kaugveoks sobivasse vormi. Seal kasvatati:puuvilla, tubakat, suhkrurooga jne. Istan. rajamiseks oli vaja soodsaid loodusolusid, kapitali, maad ja väga odavat tööjõudu. Peamised piirkonnad Aafrika, Põhja-Ameerika lähistroopiline kauosa, Lääne-india saarestik, Kariibi mere religioon jne
·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus
Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi Põhja riigid Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv Haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine.
Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid
plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga. P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad *Istanduskolooniad Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik, Kariibi saared, Kesk-Ameerika. *Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus
sajandil: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19
annaabi.ee 
