võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on induktiivtakistus XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus mahtuvustakistus XC. Ohmi seadus vektorkujul Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju: kus on voolutiheduse vektor; on erijuhtivus; on elektrivälja tugevuse vektor. Valem kehtib isotroopsete materjalide korral. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse.
b. metall-formaldehüüd c. formaldehüüd d. fenool-formaldehüüd Küsimus 16 Milline on järneva komposiidi tihedus, kui see kooseb maatriksist 70% (tihedis 1,1) ja sarrusest 30% (tihedus 0,7): Vali üks või enam: a. 0,90 b. 0,98 c. 0,89 d. 1,00 Küsimus 17 Kas järgmine väide on õige: viimistluskiled on ühekihilised, lehtmaterjalid on mitmekihilised? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub riigist Küsimus 18 Isotroopsete materjalide omadused: Vali üks või enam: a. sõltuvad materjali suunast b. ei sõltu materjali suunast Küsimus 19 Millisel kujul saadakse prepregi? Vali üks või enam: a. lint b. vaik c. leht d. toru Küsimus 20 Millised nendest komposiitide liikidest võivad olla anisotroopsed: Vali üks või enam: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. kihilised
Siis kui ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. 28)Mida nimetatakse anisotroopiaks? Anisotroopia on monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles,et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. 29)Mida nimetatakse isotroopiaks? (2 punkti) Isotroopia on gaaside, vedelike ja polükristallide omadus,mis seisneb selles,et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. 30)Too näiteid isotroopsete ainete kohta. ( 2 punkti) gaas,vedelik 31)Kuidas jaotatakse kristallid arvestades nende molekulide vahelist vastastikmõju? ( 2 punkti) Klassifitseerimisel võetakse aluseks,millist tüüpi vastastikmõju on kristallvõres põhiline. 32)Milles väljendub ioonkristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti) On põhiliseks vastatikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. 33)Milles väljendub aatomikristallide põhiline vastastikmõju? ( 2 punkti)
Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM) ja süsinikmaatriksiga (SMKM). Komposiitmaterjali maatriks Komposiitide maatriksid on tavalised isotroopsete omadustega materjalid, mida kasutatakse ka mittearmeeritud kujul: metallid ja nende sulamid, plastid, keraamika või grafiit. Plastmaatriks Polümeerplastkomposiitide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, tehnoloogilisus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Nüüdisaegsed polümeerid töötavad temperatuurideni mitte üle 300 - 400 °C
madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu
erihõõrdeomadustega (nt piduriklotsid), löögikindlad (nt sporditarbed, kaitseriided), soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed
Metallidest on suurim alumiiniumil. Soojuspaisumine: suurem osa materjale paisub temperatuuri tõustes. Materjali l −l 0 ∆l lineaarmõõtmete muut avaldub: = =α 1 ( T −T 0 ) =α 1 ∆ T α 1 - joonpaisumise l0 l0 tegur ∆V =α v ∆T α v - ruumpaisumise tegur, isotroopsete Analoogiliselt ruumala muut V0 materjalide korral võrdne 3 α 1 . Atomaarsel tasemel on paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemine. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest. Tasakaalulisele aatomivahelisele kaugusele 0K juures vastab r0. Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad E1, E2 jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud
vastuvõetava signaalitugevuse erinevate tingimustega. Hata esitas L0 , Lrts + Lmsd < 0 Okumura kõverad levikao ja isotroopsete antennide kiirguse seosena. erf(x) graafik: Hata poolt seoste leidmisel kasutatud parameetrite vahemikud: Vaba ruumi kadu avaldub: Sagedus: 150 MHz f 1500 MHz L0 = 32.4 + 20 log d + 20 log f
Gaasilistel ainetel on maksimaalväärtus 3R. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. 13.1.2 Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Materjali lineaarmõõtmete muut avaldub: kus ja algpikkus ja algtemperatuur; ja lõpp-pikkus ja lõpptemperatuur; joonpaisumise tegur. Analoogiliselt ruumala muut: Ruumpaisumise tegur on isotroopsete materjalide korral võrdne 3. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 13-2a). Tasakaalulisele aatomitevahelisele kaugusele 0K juures vastab . Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad , jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud näidatud nooltega. Kuna
Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. 11.1.2 Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Materjali lineaarmõõtmete muut avaldub: l- l0/l0=l/ l0= l(T-T0) = lT kus l0 ja T0 algpikkus ja algtemperatuur; l ja T lõpp-pikkus ja lõpptemperatuur; l joonpaisumise tegur. Analoogiliselt ruumala muut: V/ V0= vT Ruumpaisumise tegur v on isotroopsete materjalide korral võrdne 3l. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 11-2a). Tasakaalulisele aatomitevahelisele kaugusele 0K juures vastab r0. Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad E1, E2 jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud (näidatud nooltega). Kuna
annaabi.ee 
