suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Vedelikupuuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub:
Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),> elukeskkonna tagamiseks vereplasma ensüümid; kaitse nende lahjendusaste klaasi veidi HCl-i lahust, sinna 20 · Ca-ioonid · Isotermia verekaotuse vastu vere 14. Erütrotsüütide loome ja lisatakse pipetiga 20 µl (mm 3 ) 27. Tsitraadi ja hepariini toime · Isotoonia hüübimismehhanismi kaudu. eluiga soonestikus. verd. Segada. Hb muutub pruuniks hüübimisprotsessile. · Isoioonia 7. Vere struktuurikomponendid. Erütropoees hematiiniks. Lisatakse tilkhaaval Tsitraat ja hepariin takistavad
vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happeleelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest
vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happe-leelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest
Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
annaabi.ee 
