ühtlaselt 0-st U-ni, siis kõgu töö A=q*(U+0)/2=q*U/2.. see kogu töö kulub laetud kond-i energia tekitamiseks W-energia-1)K-kineetiline-2) n(sarnane)-potensiaalne-- W=q*U/2 , kuna q=C*U-- W=C*U(ruudus)/2... W on määratud Maa suhtes. pinget saab leida elektromeetri abil, mille korpus on maandatud. NB! W võib olla: 1)elektroodide laengute energia 2)elektroodide vahelise elektrivälja energia teeme kindlaks: 2 metallketast, asetame nende vahele klaasdielektriku ja isoleerime süst-i Maast-- eemaldame plaadid dielektrikust ja maandame-anname kond-i ühele elektroodile laengu, siis mingi pinge puhul tekib plaatide vahel sädelahendus--järelikult oli energia kond-i 2 elektroodi vahel e kond-i vaheline elektrivälja energia- iseloomustab väljaenergia tihedus-- kui elektroodide vaheline ruumala tähistada V, siis leiame laengute ruumtiheduse W=W/V . teeme kindlaks, millega võrdub plaatkond-i homogeense elektrivälja ruumtihedus: W=C*U(ruudus)/2=E0*Es*S*U(ruudus)/2d
pEGFP-C vektori lõikamisel lõikame sealt kuskil 20 bp välja ja kasutame ülejäänut pikka vektorit. Millised katsed tuleb teostada, et saaksime kätte 1µg sellist GFP ja sinu kloneeritud valku kodeerivat ekspressioonivektorit? 1. Lõikame restriktaasidega nii doonor kui akseptor DNA’d. Selleks on vaja BamHI ja SalI restriktaasi ja BamHI puhvrit. Inkubeerime 4h – üleöö 37 kraadi juures 2. Valame agaroosgeeli ja isoleerime DNA fragmendid agaroosis. Kanname hambasse enda restriktsioonisegu + 6x DNA värvi. Soovime doonorvektorilt saada inserti ja akseptorvektorilt lühikest juppi eemaldada. Selleks lõikame huvipakkuvad fragmendid DNA’st välja ja puhastame DNA agaroosgeelist. Kaalume enda väljalõigatud osa ja lisame sellele ADB puhvrit. Inkubeerime 55 kraadi juures kuni kogu geel on sulanud ja lahus on homogeenne. Seejärel pipeteerime kõik segu ränikolonni, DNA jääb
). Sellisel juhul muutub DNA kloonimine sisuliselt võimatuks, sest bakterites sellist väljalõikamise mehhanismi ei ole. Mida teha? Retroviirused sünteesivad ensüümi pöördtranskriptaas kasutab matriitsina RNA'd ja sünteesib sellele vastava DNA koopia. Seda retroviiruste ensüümi saab ära kasutada. Kui tahame kloonida rekombinantse valgu tootmiseks bakteris mingit sellist eukarüootset geeni, mida tavapäraselt splice'takse, siis ei alusta kloonimist sellest, et isoleerime geeni ja integreerime geeni mingisse plasmiidi vaid alustame sellest, et puhastame rakkudest vastava geeni pealt sünteesitud ja juba ära splicetud mRNA. Nüüd katseklaasis kasutades pöördtranskriptaasi sünteesime sellele mRNA'le ühe kaheahelalise DNA koopia. Seda koopiat kutsutakse sidiDNA'ks (?). Ja kõik jätkub endisel viisil. 05/11/09 Erinevad bakterid sünteesivad erinevaid restriktaase, erinevatel restriktaasidel on järjestusspetsiifika. Kui tahame kindlat lõiku DNA'st, siis
Termodün süsteem võib olla ümbritseva keskkonnaga vastasmõjus ja seda kahel võimalikul viisil: a) toimub soojusvahetus soojusjuhtivuse teel b) süsteem teeb tööd Põhimõtteliselt võib kaasneda ka ainevahetus. Suletud süsteemi puhul toimub energiavahetus ümbritseva keskkonnaga, kuid ei toimu ainevahetust. Avatud süsteemi puhul toimub nii aine kui energiavahetus. Tasakaaluolek ehk edaspidi lihtsalt olek. Süsteeb läheb iseenesest tasakaalulisse olekusse, kui me isoleerime ta ümbritsevast keskkonnast, seda protsessi nimetatakse relaktsiooniks ja seda iseloomustavat ajavahemikku relaktsiooniajaks. Tasakaaluolekus on näiteks temperatuur ja rõhk sama kogu süsteemi ulatuses. Termodünaamiline tasakaal peab olema nii süsteemis kui ka süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Termodünaamilise süsteemi oleks on määratud olekuparameetritega, näiteks rõhk, ruumala, temperatuur, mass jne.
Mitte-esteetilised hoiakud (isiklikud, tunnetuslikud jms huvid ehk praktilised huvid): me kogeme objekte läbi sünni/alge, tagajärgede ja seoste (teiste asjadega). Vaatan x-i, sest: a) tahan teada ostu-hinda, nt vaatan kurki (isiklik) b) tahan teada, kes on (kunstiteose) autor (tunnetuslik) jne E-hoiakuga aga vaatan mingit kunstiteost (nt maali) ainult selle maali enda pärast, ainult selle kogemise pärast, pole mingeid teisi eesmärke; isoleerime objekti ja keskendume ainult sellele. 4. Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria põhimõisteid. 1. Huvitus – igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Stolnitz: me ei vaata objekti mingi edasise otstarbe pärast; me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida; kogemist ei valitse mitte mingi muu eesmärk, kui ainult kogemine ise; me huvi keskendub üksnes objektile, nii et me ei võta seda objekti mingi
(Suudan vaevu taastada oma mälus seda viisi, kuidas Bach mulle kõlas, kui ma laps olin.) Ning tundub, et ma ei saa teada, mis tunne on olla nahkhiir (Nagel 1996) või kas sina näed samu värve mis mina, kui me vaatame üles selgesse 'sinisesse' taevasse. Igapäevased juhtumid veenavad meid nende eriliste omaduste reaalsuses nood subjektiivsed maitsed, vaated, lõhnad, helid , mida me siis definitsiooni tarvis näiliselt isoleerime seda filosoofiliselt destilleerides. Nende omaduste erilisust on raske haarata, ent seda võib näha intuitsioonipumba # 2: veini degus- teerimise masina tegevuse kaudu. Kas Gallo Brothers võib asendada oma inimestest veinidegus- taatorid masinaga? Arvuti abil tehtava kvaliteedikontrollija klassifitseerimise "ekspertsüsteem" jääb arvatavasti olemasoleva tehnoloogia piiresse. Me tunneme praegu piisavalt vajalikku keemiat, et
annaabi.ee 
