samal ajal ei tohiks unustada, et on olemas liike, kes annavad eritingimustes edukalt järglasi, kasvõi näiteks loomaaias. Aga seni, kuni ristumine looduses pole kinnitust leidnud, ei saa ka ühest liigist rääkida. Liigi terviklikkuse aluseks on ühtne geenifond, mis koostoimes vastava epigeneetilise süsteemiga tagab liigiomase morfogeneesi ning võimaldab kujundada mitmesuguseid liigiomaseid adaptsioone. Liigi geenifondi terviklikkust aitavad säilitada isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret. Need toimivad sageli komplekselt, aga täidavad üht funktsiooni piiravad või takistavad geneetilise materjali kombineerumist vastavate organismirühmade vahel ja aitavad kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket
mille ärritamisel kleepuvate karvakestega leht rullub ja haarab putuka vangistusse . • Nimetada, seletada lahti liikide püsimise ja muutumise peamised tegurid 1) Tegurid, mis tingivad liikide püsimise muutumata. Liigiomaste tunnuste püsimise aluseks on suhteliselt püsiv geenifond. Liigi geenifopndi enam-vähem püsimine on seletatav 2 asjaoluga: a) Stabiliseeriv valik- kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendid. b) Isolatsioonimehhanismid- takistavad liikidevahelist ristumist. Kordamisküsimused tolmeldajate osa kohta. 1. Selgita, arutle mis on tolmeldamise kriis ja mis on selle põhjused? Tolmeldamiskriisist räägitakse eelkõige seoses põllumajandusega. Vaadeldakse kas kultuurid on piisavalt tolmeldatud või ei. Seda tehakse nii et võetakse näiteks seeme, mis on tolmeldatud mesilaste poolt ja teine, mis on käsitsi tolmeldatud ning seejärel võrreldakse nende saakide suurust
Liigi teke * Liik on looduslik organismi rühm, kelle isendid võivad vabalt ristuda ja kellel on oma areaal. Erinevatesse liikidesse kuuluvad isendid omavahel ei ristu. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Ühise geenifondi ja elutingimuste sarnasuse tõttu, kujunevad sama liigi isenditel ka sarnased niinimetatud liigiomased tunnused, mille järgi on võimalik neid eristada. Liikide omavahelist ristumist ja erinevate geenifondide segunemist takistavad erinevad mitmesugused isolatsioonimehhanismid. Geograafiline isolatsioon. Liikidel on mitmeid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad seda teha võõra liigi isenditega. See on bioloogiline isolatsioon. Näiteks sigimispaikade ja aegade erinevused. Loomaliikidel on sigimisperioodi aegsed tegevused (pulmatants, hüüd). Teisi liike see ei kutsu. Kui liigil puuduvad võõrliigiga ristumist vältivad omadused, siis avaldub ristumisbarjäär alles järglastel. Hübriidel esineb häireid
Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon eri liiki isendid ristuvad looduses harva, sest tugevad ökoloogilised, käitumuslikud, füsioloogilised isolatsioonimehhanismid tagavad just liigisisese ristumise. Mis võimalused on looduskaitsjail ebasobiva demograafilise struktuuriga populatsioonide kaitsmiseks? Vältida tuleb demograafilisi kõikumisi, kuid tihti pole need inimtegevusest mõjutatavad, nagu nt loodusõnnetused. Vältida saaks haiguste levikut, mis viib populatsioonide arvukuse alla. Selgitage, milles seisneb pop. elujõulisuse analüüsi põhiolemus ja millised on selle rakendamisvõimalused. - Peamised kaks väljundit:
(Vajab väga lühikest vastust) Diversifitseerimine kasumlik kui seda tehakse koherentselt (kasutades ettevõtte tasandi faktoreid, millest tuleneb pikaajaline konkurentsieelis). 4. Mis iseloomustab suhtespetsiifilisi investeeringuid? Kuidas mõjutavad suhtespetsiifilised investeeringud ettevõtete vertikaalset integratsiooni (osta sisse teenust vs teha ise)? Suhte spetsiifilised investeeringud võivad olla konkurentsieelise allikaks, kui suudetakse allprotsessidesse investeerida. Isolatsioonimehhanismid kindlustavad suhtespetsiifiliste investeeringute rahavoo pikaajaliselt. Suhtespetsiifiline rahavoog ületab (suhte spetsiifilise) ressursi lühiajalise alternatiivkulu (opportunity cost) ja ületab resurssi tulu tema järgmises parimas kasutuses. LOENG XII 1. Organisatsiooni juhtimise ja strateegilise personalijuhtimise vaheline seos. Strateeegiline personalijuhtimine kuulub organisatsiooni juhtimise hulka, olles üks juhtimisprotsessipõhifunktsioone. Ei ole päris kindel selles!! 2
lähiristumise e inbriidingu. Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon eri liiki isendid ristuvad looduses harva, sest tugevad ökoloogilised, käitumuslikud, füsioloogilised isolatsioonimehhanismid tagavad just liigisisese ristumise. 2) Kuidas mõjutab demograafiline stohhastika efektiivset arvukust? Demograafiline stohhastika (kõikumine) muudab efektiivset arvukust. Kui populatsiooni arvukus väheneb, siis väheneb ka populatsiooni efektiivne arvukus ja kui populatsiooni arvukus tõused, siis suureneb ka efektiivne arvukus. 3) Mis võimalused on looduskaitsjail ebasobiva demograafilise struktuuriga populatsioonide kaitsmiseks?
seda suurem on võimalus asustada ühte ja sama keskkonda. Liikide püsimise ja muutumise peamised tegurid: 1) tegurid, mis tingivad liikide püsimise muutumatuna liigiomaste tunnuste püsimise aluseks on suhteliselt püsiv geenifond. Liigi genofondi püsimine enam-vähem muutumatuna on seletatav kahe asjaoluga: a) stabiliseeriv valik kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendeid; b) isolatsioonimehhanismid takistavad liikidevahelist ristumist. 2) tegurid, mis mõjutavad organismide taandumist (väljasuremist) a) valik so. mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus e. genotüüpide diferentseeritud paljunemine. Kunstlik valik, looduslik valik Loodusliku valiku peategurid: 1) abiootilise keskkonna tegurid; 2) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid);
annaabi.ee 
