Roosevelti algatatud reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik rohkem toetama töökohtade loomist. Kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Hakati hoolitsema abivajajate eest. Regul põllumajandust(tootmispiirangud kehtestati). Riigi kontroll panganduse üle. 1933 hakkas USA kriisist üle saama, rahvas luges Roosevelti meheks, kes tõstis ühendriigid taas jalule. Välispoliitikas ajasid ühendriigid isolatsionismipoliitikat e püüdsid maailma toimuvast eemal hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega. Söetööstuses kuhjunud probleemid viisid ingl 1926 esimese üldstreigini, mis lõppes söekaevuritele lüüasaamisega. Tööpuudus püsis kõrgel.
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust.
Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Riik maksis töötutele abiraha, vaestele peredele toetusi, hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Selle tulemusega kasvasid põllumeeste sissetulekud. · 1933 hakati kriisist üle saama (järelnähud andsid siiski veel aastaid tunda) ning Roosevelti peeti meheks, kes tõstis USA taas jalule. · Välispooliitikas ajas USA isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida. 5. Diktatuuride teke ja liigid · Tekke põhjused: pettumine demokraatlikus riigikorralduses (valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine), majanduslikud raskused, pettumine Versailles' süsteemis (rahu tingimusi peeti ülekohtuseks), kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse (valimisõiguse laienemine ja kogenematud valijad), demokraatia kriis.
tagatispakt,mis kindlustas Saksamaale Versaille´s paika pandud läänepiiri.Sarnased lepingud sõlmiti ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga.1928.aastal kirjutati alla Briand´i-Kelloggi paktile,millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki. 5. Millega võib seletada USA isolatsionismipoliitikat pärast I maailmasõda? I maaailmasõja järgne Ameerika oli väga tugev riik.Ameerikale oli sõda toonud lausa kasu. Euroopas aga ei läinud nii hästi,Ameerikal oli kasulik Euroopa siseasjadesse mitte sekkuda.1935 võeti vastu neutraliseerimisseadus,mis tähendas Euroopa siseasjadest eemalehoidmist. See seadus võeti vastu eesmärgiga saavutada maailma rahu. 6. Esimese maailmasõja tulemused olid üheks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks.
Suurendati tunduvalt ametiühingute õigusi Riik hakkas maksma töötutele, pensionäridele ja vaestele peredele abirahasid Riik hakkas reguleerima põllumajandust ning kehtestati tootmispiirangud Kehtestati riigi kontroll panganduse üle lubati tegutseda vaid elujõulistel pankadel 1933.a. Hakkas USA majanduskriisist üle saama Välispoliitikas hakkasid Ühendriigid maailmasõdade vahel kasutama isolatsionismipoliitikat, mille abil püüti hoiduda maailmas toimuvast eemale Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Diktatuuride tekke põhjused Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule korrale toob kaasa õitsengu ja kiire arengu. Et aga edu ei tulnud piisavalt kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri
Liberaalid kaotasid oma valijad sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve. USA-s kehtestati peale sõda nn „kuiv seadus”, kuid inimesed ei loobunud alkoholist. Valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia. Kuid siiski oli USA nagu tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut pooldas 1920. aastatel juhtinud vabariiklaste poliitika koos Herbert Hooveriga. Kuna riik ei sekkunud majandusse, algas 1929. aastal majanduskriis. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsionismipoliitikat. Inglismaa peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Sütt hakkas asenduma naftaga, tekstiilitööstuses muutus mood. Poliitiline olukord jäi stabiilseks. Välispoliitikas pidi Suurbritannia tegelema palju iseseisvuspüüetega – Iirimaa sai esimesena lahti. 1931. aastal võeti vastu Westminsteri statuut, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks
● Buuridele anti õigus oma emakeelt kasutada koolis ja kohtus ● Inglismaa autoriteet sai kahjustada ● Buurid kasutasid gueriljasõdade taktikat Prantsusmaa ● Maroko kriisid ● 1904 InglismaaPrantsusmaa liiduleping ● PrantsusePreisi sõjas 18701871 jäi Prantsusmaa Preisimaale alla ning kaotas ElsassLotringi e. AlsacLorraine USA ● Ajas Euroopa suunal isolatsionismipoliitikat ● USAd ei huvitanud Euroopas toimunud, samas huvitas väga Ameerika mander ● 18981899 toimus sõda Hispaaniaga ja nendelt vallutati Puerto Rico, Kuuba ja Filipiinid ● Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu Jaapan ● Toimus VeneJaapani sõda 19041905, Jaapan sai Mandžuuria ● 1910. aastal annekteeris Korea Imperialismiajastu ● 19
annaabi.ee 
