2. Elektriliinide liigpingete vähendamiseks 3. Elektriseadmete ülekoormusvoolude vähendamiseks 4. Lühisvoolude vähendamiseks 5. Elektriseadmete kaitseks. 22.Millises järjekorras toimuvad lülimised elektrimootori käivitamisel (märkida lülitite lülimise järjekord) 23. Milline seade on alljärgneval joonisel 1. Võimsuslüliti 2. Lahklüliti 3. Maandusnoad 4. Koormuslüliti 24. Millise isolaatoriga on tegemist: 1. Tugiisolaator 2. Rippisolaator 3. Varrasisolaator 4. Läbiviikisolaator 25. Millise põhilise näitaja järgi valitakse isolaatorid: 1. Voolu järgi 2. Pinge järgi 3. Võimsuse järgi 4. Võimsuse ja voolu järgi 26. Milline vastus ei ole on õige: Voolutrafode: 1. Primaarmähise takistus on väike; 2. Sekundaaramähise takistus on väike; 3. Sekundaarmähise takistus on suur; 4. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku;
4. Sekundaarahelanimivoolvõib olla 1 A või 5 A; 12 . Millise põhilise näitaja järgi valitakse isolaatorid: По какому основному показателю выбирают изоляторы: 1. Voolu järgi; По току; 2. Pinge järgi; По напряжению; 3. Võimsuse järgi; По мощности; 3 13. Millise isolaatoriga on tegemist: Какой изолятор на рисунке; 1. Tugiisolaator; Опорный изолятор; 2. Rippisolaator; Подвесной изолятор; 3. Varrasisolaator; Стержневой изолятор 4. Läbiviikisolaator; Проходный изолятор; 14.Milline vastus ei ole on õige: Voolutrafode: Какие ответы правильные? Трансформатор тока: 1. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt;
Metallis osalevad MO-de moodustamisel kõik aatomid. Tulemuseks on väga suur hulk MO-sid, mis on energeetiliselt üksteisele väga lähedal, moodustades pideva tsooni, keelutsooni pole. Täielikult täidetud MO-d moodustavad valentstsooni, tühjad ja osaliselt täidetud aga juhtivustsooni. Kui valentstsoon ja juhtivustsoon pole energeetiliselt eraldatud, on tegemist elektrijuhiga. Kui tsoonide vahe on suur (täidetud ja tühjade MO-de vahel on suur vahe), on tegu isolaatoriga. Pooljuhis on valentstsoon ja juhtivustsoon lähedaste energiatega. 27. Kirjutage ideaalgaasi seaduse valem. Arvutage P, V, T või n väärtus antud tingimustel või peale tingimuste muutumist. PV=nRT n-universaalne gaasikonstant 8,314 Pa*m3/mol*K. 28. Leidke gaasilise aine molaarmass gaasi tihedusest ja vastupidi. Vihik! 29. Arvutage reagentide mass või ruumala, mis kulub reaktsiooniks gaasiga, kui on antud gaasi ruumala. Prinditus ülesanne?! 30
Ruumtihedus: ρ= V Näitavad laengute tihedust ühtlase paiknemise korral. q dq σ = dΦ=2 E ∙ l∙ S= S ε ε0 dq σ E= = 2 dS ∙ ε ε 0 2 ε ε 0 43. Mis on dipool. Mida näitab dielektriline läbitavus. Mis juhtub juhi ja isolaatoriga, kui nad panna välisesse elektrivälja. Dipool on laengute süsteem, mis koosneb kahest absoluutväärtuselt võrdsest, kuid erimärgilisest laengust. Dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli aines nõrgem kui elektriväli vaakumis. Laadimata juhi viimisel elektrivälja hakkavad positiivsed laengukandjad liikuma vektori E suunas ning negatiivsed laengukandjad vastassuunas. Juhi otstesse tekivad laengud – indutseeritud laengud. Väli vastupidi välisele väljale.
antud külgedel mingi pinge, siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. (Capacitive sensing) põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates seadmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on eristatud isolaatoriga (klaas). Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduvvool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist juhi, kihti muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab ka vahelduvvoolu. Kui erinevate ekraani punktide puudutuse mõju on teada (kalibreeritud), saab määrata ka puutepunkti koordinaaadid. Pilet 20 1. Multipleksor, demultipleksor. Vaata Pilet6 2. Virtuaalmälu
ning katta need tiheda kaanega. Enne tav on pehmem pudersööt. Pärast seda saab läbi kaanes oleva ava lasta puuri mesilasema isolaatorisse paigutamist mesilasema ning temaga kaasas olevaid saatemesilasi. Ema vabastatakse on vaja isolaatoriga raam panna 24 umbes ööpäevaga ning kui ta on mesilaspere poolt vastu võetud, hakkab ta tunniks mesilasperesse tutvumi- isolaatoris munema. Pärast vastuvõtmist võib ema täielikult vabaks lasta. seks ilma emalahutusvõrest kaaneta. Raam on soovitav paigutada või- 15. MESILASEMA MÄRGISTAMINE
PUUDUTUSTUNDLIK EKRAAN takistusel põhinev ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingi pinge nt. 1V, siis selle pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. mahutuvusel põhinev ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti, mis on eristatud isolaatoriga. Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduv vool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist kihti muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab ka vahelduv voolu. Kui punktide puudutuse mõju on teada, saab määrata koordinaadid.
Vajutades mingis punktis sellele kilele, tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingipinge (minu näites 1 volt), siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvus tundliku ekraani (Capacitive sensing)põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates sedmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on eristatud isolaatoriga (klaas). Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduvvool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist juhi, kihti muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab ka vahelduvvoolu. Kui erinevate ekraani punktide puudutuse mõju on teada (kalibreeritud), saab määrata ka puutepunkti koordinaaadid. Peale nende kahe meetodi on veel teisi vähemlevinud metodeid
Lainejuhe on metallist ristkülikujulise ristlõikega õõnes juhe. Pidev, täielikult liini kattev isolaator moodustab ekraani, mis viib kiirguskaod miinimumini. Pinnaefekti tõttu liiguvad voolud ainult lainejuhi õhukest sisemist kihti mööda. Kadude vähendamiseks kaetakse lainejuhi sisepind hõbedasulamiga. Lainejuht koosneb eraldi sektsioonidest (lülidest) pikkusega kuni 20 m. Lülid isoleeritakse üksteisest plastikust isolaatoriga, sest laeva alumistest soojadest ruumidest mastini ulatuvas lainejuhis võivad tekkida kondensatsioonivee piisad, mis suurendavad märgatavalt energiakadusid. Lainejuhi suuna muutmiseks kasutatakse painutatud lõike. Lainejuhi sektsioonide ühendamiseks kasutatakse drosselühendust. Drosselühendus üks äärik tehakse lame, teise aga tehakse ringikujuline kanal sügavusega ¼ lainepikkust kaugusele ¼ lainepikkust lainejuhi laiast seinast. tihend
3 des. Mingil juhul ei tohi küünalt urgitseda traaditükiga, sest see vigastab isolaatori glasuurkihi ja küünal lakkab peatselt töötamast. Pragunenud isolaatoriga või kulunud külgelektroodiga küünal tuleb asendada uuega. Küünla säde vahet kontrollitakse ümarkaliibriga (joon. 137). Lehtkaliiber ei kõlba, kuna elektrisädemest põhjusta-
annaabi.ee 
