liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis. *Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka. *Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv DNA hulgast. *G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt GC rikastes piirkondades! *"Keskkonna" geenid on evolutsioneerunud palju kiiremini kui "majahoidjad".
nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis, Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka, Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv-DNA hulgast, G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt GC rikastes piirkondades, "Keskkonna" geenid on evolutsioneerunud palju kiiremini kui "majahoidjad", Püsisoojaste loomade genoomil on segmentaarne (blokk ~300 kb) ülesehitus. Nende n.n. isohooride kompositsioon (G+C hulk) on homogeenne ja erineb teiste omast. L (light), H (heavy). Nukleaarses genoomis esinevad mõned kõrvalekalded universaalsest koodist (nt. Stopp > selenotsüsteiin). 7. Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed)
isotermist ülalpool. Isobaariline Kui rõhk on jääv, on gaasi ruumala ning temperatuuri suhe gaasi igas olekus ühe ja sama väärtusega: V / T = const Erinevatele rõhkudele vastavad erinevad isobaarid. Jääval temperatuuril rõhu kasvades ruumala väheneb. Seetõttu paikneb kõrgemale rõhule vastav isobaar madalamale rõhule vastavast isobaarist allpool. Isohooriline Ruumala on jääv. Ja kehtib seos: p / T = const Erinevatele ruumaladele vastavad erinevad isohoorid. Kui suurendada jääval temperatuuril gaasi ruumala, siis vastavalt gaasi rõhk langeb. Seetõttu paikneb suuremale ruumalale vastav isohoor väiksemale ruumalale vastavast isohoorist madalamal. 18
Cp (3) Isohooriline protsess Siin jääb muutumatuks gaasi ruumala - V = const. Võttes taas aluseks olekuvõrrandi (4), saame seose muutuvate para-meetrite p ja T vahel: R p= T = K2 T , (35) V mis tähendab, et gaasi rõhk on võrdeline temperatuuriga. Sellist protsessi kirjeldab Charles'i seadus. pV-teljestikus on isohoorilist protsessi isoloomustavateks joonteks p-teljega paralleelsed sirged - isohoorid. Kuna siin dV = 0, siis gaasi poolt tehtud elementaartöö dA = p dV = 0. (36) Termodünaamika esimesest printsiibist järeldub, et dQ = dU ehk sõnades: isohoorilisel protsessil läheb kogu gaasile an-tud soojushulk gaasi siseenergia suurendamiseks. (4) Adiabaatiline protsess Miks see protsess on isoprotsess, selgub veidi hiljem. Adiabaatilise protsessi korral puudub süsteemi ja väliskesk-konna vahel soojusvahetus. Esimeses
Joonis 5. Isobaarid erinevates teljestikes. Gay-Lussac'i seadus: Jääval ruumalal on etteantud gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi temperatuuriga: p p1 p 2 p~T ehk = = =const (1.25) T T1 T2 Ülalnimetatud seadus kirjeldab isokoorilist protsessi. Isokooride ehk samaruumalakõverate graafikud on toodud joonisel 6 (a-c). Joonis 6. Isokoorid (isohoorid) erinevates teljestikes. 12 Antud alapunkti alguses toodud ideaalse gaasi määratlusest erineva võime anda selliselt: gaasid, mis käituvad etteantud protsessis vastavalt seostele (1.23)-(1.25), võib käsitleda ideaalsete gaasidena. Joonis 7. Keha ruumala suurenemine temperatuuri tõusul. Kõikide kehade ruumala-temperatuuri sõltuvust kirjeldavad sirged lõikuvad ühes punktis. Alljärgnevalt uurime, millest tuleneb seos (1.24)
aineosakeste -- molekulide -- kogum. Gay-Lussac'i seadus: Boyle-Mariotte'i seadus: gaasi isobaarid (sama rõhu jooned) V -- t° gaasi isotermid (sama temperatuuri jooned) p -- V teljestikus. teljestikus. Charles'i seadus: ideaalse gaasi isohoorid (sama ruumala jooned) p -- t° teljestikus. 18. saj. lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need nn. atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla
annaabi.ee 
