Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus Haiti Vabariik Port-au-Prince Iisraeli Riik Jeerusalemm Jamaica Kingston Saudi Araabia Kuningriik Ar-Ryad
pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Sana Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: Amman Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawhah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan
Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Þan`' Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: `Ammn Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawh¸ah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ~ Kirgiisia
Rahvaarv: 1 000 848 000 Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeel: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi. Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 62 aastat Kirjaoskamatus: 47,9% Tööpuudus: 10,4% Rahvastiku kogutoodang: 440 $ elaniku kohta *Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: 23 provintsi (ostaani) Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 66 800 000 Rahvastiku tihedus: 41 inimest/km2 Riigikeel: pärsia keel Rahvuspüha: 11. veebruar (1979. aasta revolutsiooni päev) Linnaelanikke: 59% Keskmine eluiga: 65 aastat Imikute suremus: 35% Kirjaoskamatus: 27,8% Tööpuudus: 9,1% Rahvastiku kogutoodang: 1 650$ elaniku kohta *Maldiivid* Maldiivi vabariik
● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islamistlik terrori- organisatsioon ● Osama bin Laden ● Al-Qaida
Mahasurumisel kasutatud vägivald kahandas ümberkorralduste pooldajaid Läänestamine Naistele võrdsed õigused meestega Maareformi läbiviimine Tööstuse arendamine Tervishoiu ja haridussüsteemi kaasajastamine Islamirevolutsioon Iraanis Üldine rahulolematus kasvas vastuhakuks (ajatolla Homeini) Pahlavi loobus võimust, lahkus riigist 1979. al Homeini naases kodumaale; kuulutati välja islamivabariik Totalitaarne diktatuur Poliitiliste vastaste kõrvaldamine Lääneliku keelustamine Agressiivne välispoliitika Islami fundamentalism Iseloomulik: Sügav konservatiivsus Sariaadi range järgimine Sõjakas sallimatus läänemaailma (USA) vastu, vaenlased ka mõõdukamad araabia maad Jihad e. püha sõda Vastureaktsioon läänelikele väärtustele Toodi välja lääne pahed: Narkomaania, alkoholism, vägivald,
• Iseloomulikuks ehitusliigiks on kindlusklooster dzong. • Pühadeks raamatuteks on veedad. Lõuna-Aasia suhted ja organistatsioonid • India (Parlamentaarne vabariik) – mõjuvõimult piirkonna juhtiv poliitiline ja militaarjõuline riik. Demokraatia on tugev ja elujõuline ningi riigil on üha olulisem roll ülemaailmsete probleemide lahendamisel. Ühines ÜRO-ga 1945. aastal. • Pakistan (Föderaalne islamivabariik) – teine moslemi riik rahvaarvu poolest. On oluline liige Islami Koostöö Organistatsioonis (OIC). Ühines ÜRO-ga 1947. aastal. • Bangladesh (Rahvavabariik) – järgib mõõdukat välispoliitikat, mis paneb rõhku suurele osakaalule rahvusvalisele diplomaatiale, eriti ÜROs ja WTOs (Maailma Kaubandusorganistatsioon). • Sri Lanka – (Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) – ÜRO liige alates 1955. aastast ning on pikka aega rahvusvahelises tegevuses. Sri
Suurbritannia sai aru, et nad ei suuda Indiat valitseda. Nad lõid 1935 India valitsemise seaduse. Selle alusel valiti India valitsusse India Rahvuskongress, kes pidi jätkama võitlust sõltumatuse eest. Iseseisvusvõitlus hakkas vilja kandma 1947. Aastal kui SBR jaotas India usu põhjal kaheks osaks: hinduistlik India ja islamiusuline Pakistan. Seejärel 1950 kuulutati välja India vabariik ja 1956 Pakistani islamivabariik. Mõlemad jäid siiski Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. · Indial välispoliitiline olukord on olnud väga sõjakas. Juba 1947 sõditi Põhja-Hiinas Pakistaniga Kashmiri alade pärast. Samas välispoliitika põhisuund oli mitte liituda sõjaliste liitudega ning kaitsta rahuliku kooselu. India oli ka üks mitteühendusliikumise algatajaid. 1960 tekkis aga keeruline olukord: piirivaidlused Hiina ja Pakistaniga kasvasid üle sõjaliseteks kokkupõrgeteks. Samal ajal toetati aga
hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Suurbritannia eeskujul kehtestati Indias parlamentaarne kord, kuid mitte monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma kahekojalisele parlamendile ning valijameeste valitus presidendile. Täidesaatvat võimu aga teostas valistsus eesotsas peaministriga. Juhtivaks erakonnaks jäi India Rahvuskongress. Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1056. aastal. Nagu India, jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Kuid Pakistani edasine areng erines idanaabrist. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuid sellest hoolimata kulutati seal palju raha relvastuse, muu hulgas ka tuumapommi hankimisele. INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti terav oli hindude ja moslemite vastasseis. See kandus üle ka
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks:
Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ² Riigikeel: araabia ja prantsuse (fulani, volofi, soninke, poulari) Riigiusk: islam Valdav usund: Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Peaaegu kõik mauritaanlased kuuluvad sunniidi usulahku.
Afganistanis tuleb võimule Moskva-meelne Nur Muhammad Taraki 1979 Kukutamaks Hiina toetatud punaste khmeeride reziimi, tungib Vietnam Kambodzasse. Hiina ründab Vietnami, kuid ei suuda edu saavutada NL invasioon Afganistani. Algab 10 aastat kestnud Afganistani sõda ja lõpeb pingelõdvenduse periood Iraani revolutsionäärid hõivavad Teheranis USA saatkonna ja võtavad rohkem kui sada ameeriklast pantvangi 1980 Iraanis kukutatakse USA-meelne sahh, kehtestatakse nn islamivabariik ajatolla Khomeini juhtimisel.Poolas moodustatakse ametiühing "Solidaarsus", millest kujuneb tõsine vastupanuliikumine kommunistlikule reziimile.Afganistani invasiooni tõttu boikoteerivad lääneriigid Moskva olümpiamänge. Iisraeli õhujõud pommitavad "ennetava löögina" puruks Iraagi tuumareaktori 1981 Poolas kuulutatakse välja sõjaseisukord Ronald Reagan astub ametisse USA 42. presidendina, alustatakse aktiivse poliitikaga NL-i vastu, sh nn "Tähesõdade programm"
India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus hakkas vilja kandma pärast II maailmasõda. 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Väliselt kulges India lahkulöömine Briti impeeriumist valutult. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Põhiliselt moslemitega asustatud aladele moodustatud Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1956. aastal. Nagu India, nii jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Indias valitses demokraatlik võim ja Pakistani juhtisid aga põhiliselt sõjaväelised diktatuurid.. Milline oli Mahatma Gandhi osa selles? Ta oli Rahvuskongressi juht. Ta propageeris ketramise ja kudumise arengut, et mitte osta sisse inglise kaupu. Ta poolehoidjad tahtsid kaotada kastisüsteemi. Ta kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada hea kultuuriline ja majanduslik areng.
suurusega riike ja ka mõned väikeriigid (nt Komoori Saared ja Mikroneesia föderatsioon). Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV liidus), osariigid (USAs, Indias jm), maad (Austria, Saksamaa), provintsid (Kanada, Pakistan), kantonid (Šveits) jne. Riigi föderatsiivset iseloomu kajastab enamasti tema ametlik nimetus (Ameerika Ühendriigid, Saksa Liitvabariik), kuid küllalt sageli ta seda ka ei tee (India Vabariik, Pakistani Islamivabariik). - Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest tulenevalt eristatakse lepingulisi föderatsioone ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riikide moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Šveits, Araabia Ühendemiraadid).
Pärast Nõukogude sissetungi 1979. puudus riigil efektiivne keskvõim. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Q`idah ja selle juht Usmah ibn Ldin massiivsete õhurünnakutega. 2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik. Afganistanis on alati olnud tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki, riigis on 34 provintsi. Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest. Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid
annaabi.ee 
